Linnakanad tegutsevad ka pealinna tagahoovides

Eestimaa Loomakaitse Liitu on jõudnud kuulujutud, et kanu peetakse Tallinna magalarajoonis kortermaja rõdul, ent need jutud pole kinnitust leidnud. Küll aga võib linnas kanu leida eramajade aedades, kirjutab Õhtuleht.

Kui tiheda liiklusega Vabaduse puiesteelt veidi vaiksema liiklusega Lemmiku tänavale põigata, kuuleb peagi kukelaulu. Kirejad kuuluvad Eestimaa Loomakaitse Liidu liikmele Kadri Võrelile, kelle majapidamises on viis kana, kaks kukke ja kolm parti.

Soojal ajal jalutavad tema linnud aias vabalt ringi, külmade ilmadega on kuuris. "Minu jaoks on tähtis see, et linnu elukvaliteet on hea, ta tunneb end paremini, saab käituda liigiomaselt – siblida, lennata ka natuke. Vabrikukanadel seda võimalust ei ole," räägib Võrel.

Tema kanad munevad viis-kuus muna päevas. "Kodune muna on kollasem, kui linnud saavad väljas käia. Toitainelise koostise poolest on vabrikumuna aga võib-olla isegi parem, seal on kanadel ette nähtud, mida nad söövad, kui palju vitamiine saavad, aga oma on ikka oma," usub Võrel.

Tema kodu lähedal on lasteaed ja kui lapsed mööda minnes läbi võrkaia linde märkavad, siis jäädakse uurima. "Ega linnalaps tea, kust muna tuleb. Olen kalkuni kohta kuulnud – emme, vaata, paabulind. Oluline on ikka linde teada ja tunda," ütleb Võrel.