Linnalehmad sõid 220 hektarit rannaniitu viisakaks rohumaaks


Aasta Põllumees 2013 kandidaat Leino Vessart ja tema lihaveised
Foto on illustratiivne.Foto: Sven Arbet

Käesoleva aasta lõpus saab läbi pea viis aastat kestnud projekt „LIFE+ urbancows ehk linnalehmad“, mille eesmärgiks oli Pärnu linna rannaniitude taastamine ja sidumine linnakeskkonda.

Pärnu kolledži nooremteadur Merle Mägi sõnul oli ala taastamine erakordne selle asetsemise tõttu linnaterritooriumil.

„Populaarse suvitusranna vahetu lähedus püstitas projektile tervikuna suuri väljakutseid, kuna ühelt poolt puudutasid ala looduskaitselised huvid, teiselt poolt linnaarengulised huvid linnaala laienemise osas ning kolmandalt poolt elanikkond senise käitumisharjumusega,“ selgitas Mägi tööde keerukust. Pärnu kolledž kaardistas projekti käigus jooksvalt elanikkonna hoiakuid niidu taastamistööde suhtes. Selgus, et Pärnu elanikele tundusid tööd vajalikud ja linna arengu seisukohalt olulised.

Projekti käigus taastati intensiivse karjatamise, vana pilliroo ja põõsastiku eemaldamisega ligi 220 hektarit rannaniitu ning ca 74 hektarit lõukaid. Külastajatele ehitati looduse eksponeerimiseks omanäolise arhitektuuriga kaks linnuvaatlustorni ning 660-meetrine puidust laudtee-õpperada. Lisaks tehti mitmeid vajalikke uuringuid ja seireid projektitulemuste hindamiseks ja soovitud tulemuste kinnitamiseks.

Haudelinnustiku uuring andis tunnistust, et kaitsekorralduslikult oluliste liikide jaoks on projekti tegevused elupaikade seisundit parandanud ning nende arvukus on seetõttu oluliselt kasvanud. Nii on näiteks ujuvpartide arvukus tuntavalt tõusnud, võrreldes varasemate loendusaastatega. Ka kiivitaja ja tikutaja arvukus on kasvanud ligi kahekordseks, lambahänilaste arvukus on samamoodi tuntavalt tõusnud.

Seotud lood:

Rannikulõugaste setete uuringust ilmnes, et lõugaste taastamistegevused on lõugaste veekvaliteedile soodsalt mõjunud, vesi on muutunud palju selgemaks ja päikesevalguse eest varem pillirooga varjatud lõugastes suurenes hapnikusisaldus. Ka karjatamise tulemusena lõugaste servade puhastumisega on lõugaste olukord paranenud ning taastamistööd on oma eesmärke täitnud.

Mägi sõnul ei kao projekti lõppedes linnalehmad kuhugi. „Ala hooldamine jätkub maaelu arengukava allikatest makstavate toetuste abil ning karjapidajad kohustuvad ala hooldama ka pärast projekti lõppu,“ rääkis nooremteadur.

Projekt kandideeris 2016. aasta "European Natura 2000 Award 2016" finalistide hulgas „The European Citizens´ Award“ tiitlile. Partneriteks olid lisaks Pärnu kolledžile ka keskkonnaamet ja Pärnu linnavalitsus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare