Väike ääremärkus: eks ta oli selle vaalu lahtiajamisel veidi tujukas ka, soovides ikka, et juht juhitava üle kindel peremees oleks.

Outlander on põhimõtteliselt selline, nagu ta ikka olnud on. Uus ja tähtis on elektriosa.

Prooviautole on kirjutatud 800 km, mis peaks olema elektri ja bensiini loomingulise kasutamise kogutulemus.

Küllap on ka, aga esmalt tuleb tõdeda, et see elektriosa on küll väga lühikese köie juures. Umbes 50 km, siis on võhm väljas.

On see etteheide? Ei, kaugeltki mitte. See on sissejuhatus erialasse! Teave, mida sellelt autolt soovida ning kes võiks seda proovida.

Ehk tuleb tõdeda, et kõige sobivamaks PHEV-i omanikuks on jõukam pere, kes tahab tarvitada maale sõitmiseks suuremat autot, aga elab linna servas või linna lähedal. Soovitavalt oma majas, et laadimisjuhtme rahulikult toast õue vedada saab.

Siis võib käituda nii: paned auto laadima, kogud tavalise päevanormi läbimise tarvis energiat, sõidad tööle või poodi, tuled tagasi, paned akud taas laadima, homme alustad samasugust ringi. Väidetav kütusekulu täis akuga on null, elektrikulu vaatad voolumõõtjalt.

Aga kui jõuab nädalavahetus, sõidad maanteele, tarvitad oma 50 km elektrikütet ära ning siis põrutad bensiiniga edasi.

Viimasel juhul tuleb muidugi arvestada, et bensiini kulub ikka nagu niisuguse auto puhul (kaheliitrine bensiinimootor) kulub ja kahe elektrimootori kaasa vedamise vaeva arvestades veidi rohkemgi.
Muidugi on veel salanippe, kuidas energiat juurde toota või seda mitte vales kohas raisata. Rooli taga on labad, millega pidurdades toodab auto endale ise elektrit.

Samuti on võimalik seda bensiini abil valmistada, kuigi siin tekib küsimus, et kui toodad bensiinist elektrit ja siis sõidad sellega, miks ei võiks siis otse bensiini tarvitada.

Elektrienergiat on aga ka võimalik säilitada selleks ajaks, kui jõuad mõnda linna. Siis saad jälle paigalt võtta vaikse undamise saatel, mis kõige rohkem meenutab trolli starti. Ega harjumuspärast käigukasti Outlander PHEV-il ju ole ka.

Sõita võib isegi nii, et elektrimootor veab esisilda, elektrimootor tagasilda.

Muidugi tuleb arvestada, et kõik see suuruse ja keskkonnasäästu ristand maksab kenakese kopika. Eks kõigepealt istuge ja sõitke, siis vaadake kulunumbreid, seejärel tehke arvutused.

No 40 000 eurot tuleks Outlanderi ning tema neliveo eest välja käia, siit on juba maha arvutatud riigi makstav tugi.

No aga keskmine kütusekulu? Selle leidmiseks tuleb sõita ka nädal aega keskmiselt ehk viis päeva elektriga ja linnas ning kuuendal päeval maal, kas siis ainult bensiini või bensiini ja kiirlaadija-elektri jõul.

Räägitud on keskmiselt kaheliitrisest kütusekulust, aga kardan, et igaühe individuaalne teekond ja tarbimisharjumused tekitavad ka nn individuaalse keskmise.

Muidugi saab siinkohal võtta üles arutelu, kas hübriidauto on lihtsalt turundusnipp või sisuline lahendus, aga ühest vastust sellele anda ei oska. Kompromissina võiks seda nimetada sammuks õiges suunas.