“Hilise talve ja liigvee tõttu on taliorase seis erinev,” ütleb Talvi. “Eks nad otsivad toitumiseks muid kohti. Loodame, et linnud liiguvad rannaniitudele tagasi.”

Rändlinnud on aastasadu teinud pika reisi jooksul Eestis mitmenädalase “tankimispeatuse”. Varem kinnitasid nad keha peamiselt rannaniitudel ja -karjamaadel. Kuna need on järjest võsastunud, kolisid linnud toidu saamiseks aina rohkem sisemaa viljapõldudele ja kultuurrohumaadele.

“Mida rohkem poollooduslikke kooslusi taas kasutusse võetakse, seda vähem linnud viljakasvatajatele kahju teevad,” märgib looduskaitsebioloog. “Põllumeestele hüvitatakse kahju, kuna nad muutuvad varsti sama haruldaseks nagu mõned looduslikud liigid.”

Mullu esitati teraviljale, heina- ja karjamaadele rändlindude tekitatud kahjude hüvitamise taotlusi 2,23 miljoni krooni ulatuses. Kahjud olid tavapäraselt suuremad Lääne-Eestis, ent neid esines ka Lääne-Viru-, Tartu-, Jõgeva- ja Põlvamaal.

Väljamaksmisele kuulub hüvitisi 1,29 miljoni krooni ulatuses. Vahe on tingitud peamiselt hüvitise aastasest piirmäärast (50 000 kr taotleja kohta aastas). Mõnel põllumehel tuli piiranguna ette ka vähese abi kolme viimase aasta kohta käiv ülempiir (117 350 kr). Enamik kahjukannatajatest saab hüvitise kätte lähinädalatel.

Põllumeestel tuleb hüvitise saamiseks viivitamatult pärast rändel olevate hanede, laglede ja sookurgede kahjustust sellest keskkonnaameti kohalikule regioonile teada anda. Amet hindab kahjustust viie päeva
jooksul.