Linnugripp tõstab pead
See on esimene viiruse H5N1 põhjustatud surmajuhtum viimase 18 kuu jooksul, vahendab TÜ teadusportaal Novaator.
H5N1 on alates 1996. aastast tapnud miljoneid linde. Tõbi on inimesele väga ohtlik ning üle 60 protsendi haigestumistest lõppeb surmaga. Inimesed nakatuvad viirusesse siiski üsna harva. Seni on kinnitatud ligi 600 haigusjuhtu.
Kõige suuremat laastamistööd tegi viirusetüvi Indoneesias. Suur osa nakatunutest puutusid kokku haigete lindudega.
Hiinat loetakse samuti riskipiirkonnaks, sest seal asuvad maailma suurimad linnukasvandused. Külades elavad kanad tihti koos inimestega ning nakkus võib kergesti lindudelt üle kanduda. Inimeselt inimesele nakkamist pidasid eksperdid vähetõenäoliseks ning võimalikuks vaid pikaajalise lähikontakti puhul.
Kuid sügisel demonstreerisid USA ja Hollandi viroloogid, et tüve H5N1 saab muuta imetajatele väga kergesti nakkavaks.
Rotterdami Erasmuse meditsiiniülikooli teadlane Ron Fouchier muundas viirusetüve geene ning nakatas saadud viirusega tuhkruid. Selle liigi immuunsüsteem käitub gripi korral üsna sarnaselt inimese keha kaitsemehhanismidele. Laboris muundatud viirus hakkas levima ka köhimisel ning aevastamisel, kuid jäi sama surmavaks kui enne.
Mainekad teadusajakirjad Science ning Nature kaaluvad praegu, kas avaldada uurimused või mitte. USA valitsuse ametnikud kardavad, et katsete liiga detailne kirjeldamine võib olla kasulik terroristidele. Ka Maailma Terviseorganisatsioon avaldas eksperimendi üle muret.
"Uute ülinakkavate viirusetüvede loomine on väga suure riskiga ettevõtmine. Kui H5N1 muutub kergesti nakkavaks, surevad lühikese aja jooksul miljonid inimesed. Sellised uuringud, mis aitavad selgitada viiruse omadusi ja levimist on vajalikud, kuid peavad toimuma kõige rangemaid ohutusnõudeid silmas pidades," teatas Maailma Terviseorganisatsioon.
Fouchier´sõnul olid tema laboris kasutusel kõige rangemad turvanõuded ning uurimistöö oli igati vajalik, kuna katsete tulemused aitavad ennustada, kuidas viirus looduses muteerub.
