Linnutoidupoest saavad süüa nii tibud kui nandud
“Seda ei oska ma öelda, kas linnusööta on rohkem ostma hakatud. Küll aga julgen kinnitada, et kodulinnukasvatajad on meid üles leidnud,” räägib mõne aja eest uksed avanud Kiti Kanala Söödatoa omanik Kristin Nelke-Heinroos.
Harjumaal Tagadi külas asuva söödatoa näol on tegu esimese kodulindudele mõeldud kauplusega. Selle müügisaalist leiavad oma hoolealustele vajalikku kraami – nii sööta kui tarvikuid – igat liiki kodulindude omanikud.
Nandude, jaanalindude, paabulindude ja teiste eksootilisemate liikide jaoks on, tõsi küll, vaja sööt ette tellida. Kanadele, hanedele, tuvidele ja muudele enamtuntud sulelistele on täisväärtuslikuks eluks vajalik kraam poes olemas.
Töötukassa ei toetanud töökoha loomist
Koondamisteate saanuna pidas Kristin mõnda aega töötupõlve, kuid siis tegi teoks mõtte, mis paljude kodulinnukasvatajate igapäevamured lahendas – avas linnusöödapoe.
Pood lõi uksed valla hoolimata sellest, et starditoetuse vääriliseks ei pidanud ideed ei Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (jaekaubandus pole abikõlblik valdkond) ega töötukassa (ettevõtluskoolitusel osalemiseks vajalik motivatsioonikiri polnud piisav).
“Varem pidin asju – nii sööta, söödalisandeid kui künasid ja jootureid – mööda Eestit taga ajama või Interneti kaudu välismaalt tellima. Nüüd aga saan selle kõik ühest kohast kätte,” ei varja kanu ja paabulinde kasvatav Karin Remmelgas rõõmu.
Pood avardab ka silmaringi – varem polnud Remmelgas sellistest asjadest nagu linaseemned, mais, lubjakivisõmer või päevalillesrott unistadagi osanud. Nüüd on aga kõik need lindudele kasulikud söödalisandid poeriiulil olemas.
Kristin Nelke-Heinroos on suutnud ka suurtootjad väikelinnukasvatajatega arvestama panna. Eriti hea koostöö on kujunenud Valjala Söödatehasega. Kiti Kanala Söödatoa tellimisel toodab tehas nüüd GMO-vaba kanade täissööta, milles sojasrott on asendatud päevalillesrotiga.
Hiljuti võis kodulinnukasvatajate foorumis näha õõvastavaid lahangufotosid rasvunud kanast, kes maisest ilmast lahkus terviseprobleemide tõttu väga noorelt. Linnu surmaeelne söödaratsioon koosnes peamiselt kartulitest ja teraviljast, mis võib küll tunduda tavaline, kuid ei sisalda vajalikul hulgal vitamiine ega mineraale.
Ka elutingimused on paljudes kodudes kanadele ja veelindudele sobimatud. Ja seda kõike mitte pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest.
Lindude kasvatamiseks on vaja teadmisi
Kodulindude arv Eestis on viimasel ajal kasvanud, kuid vahepealsed aastad, mil kanade kaagutamine ja partide prääksumine küladest sootuks kadus, on teadmistesse augu tekitanud. Teisalt on teadus arenenud ning kodulindude tegelike vajaduste kohta teatakse varasemast enam.
Teadmisteaugu lappimiseks on MTÜ Eesti Väikelinnukasvatajate Selts hakanud välja andma kord kvartalis ilmuvat infolehte, kust koduses majapidamises oma tarbeks kodulinde kasvatav inimene vajalikku teavet saab hankida. Esimene infoleht ilmus nädala eest.
Söödatoast on kujunemas linnuhuviliste kokkusaamise ja teabe vahetamise paik, mille järgi hobikanakasvatajad ammu vajadust tundsid.
Möödunud reedel jagas seal oma kogemusi kevadel ilmunud kanaraamatu “Fabergé munad. Igaühest võib saada kanakasvataja” autor Piret Purru-Lemetti.
