Loe, mida uut toob järgmise aasta riigieelarve põllumajandusele


Loe, mida uut toob järgmise aasta riigieelarve põllumajandusele
Foto: Argo Ingver

Valitsus kiitis heaks 2019. aasta riigieelarve eelnõu. Jätkuvalt on olulisel kohal nii maaelu, põllumajandus kui ka toiduainetööstus.

„Üks valitsuse prioriteetidest on investeeringud maaelu edendamisse,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Jätkame põllumeestele oluliste otse- ja üleminekutoetuste maksmisega.“

„Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule mesilasperede toetuse abil. Samuti leiab lahenduse pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ lisas Tamm.

Olulisemad maaelu puudutavad investeeringud 2019. aastal:

  • Jätkatakse otse- ja üleminekutoetuste maksmist, mis aitab hoida Eesti põllumehed konkurentsivõimelisena. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot. Üleminekutoetuste ehk Euroopa Liidu liikmesriigi vabatahtlike toetuste eelarve 2019. aastal on kokku 16,8 miljonit.
  • Riik suunab järgmisel aastal mesilasperede toetuseks 600 000 eurot – see aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Lisaks soodustab toetus mesilasperede registreerimist PRIA registris, parandades mesilaste haiguste seire ja tõrje võimalusi.
  • Mahetootmise edendamiseks ja toidusektori ekspordivõimekuse suurendamiseks investeeritakse järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot. See omakorda suurendab töökohtade loomist ning aitab meie mahetootmise mainet kõrgel hoida.
  • Järgmisel aastal toetatakse 300 000 euroga tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast keskmiselt 29%.
  • Samuti suunab riik 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu. Investeering parandab Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali.

Taust

  • Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
  • Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.
  • Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare