Lõokesed ikka veel Eestis
Saaremaale Sõrve linnujaama juurde tänavu talveks paigale jäänud lõokesed lindude toidumajas söömas ei käi. Linnumees Mati Martinson ütles, et kui pani viimati mere äärde laukudele vilja, käisid lõokesedki sellest midagi nokkimas.
Linnud liikusid ka rannas roostikuväljal, kus masinatega hiljuti roogu hekseldati.
Viimastel päevadel on näha olnud nelja nõmmelõokest ja veel möödunud nädalal oli platsis ka üks põldlõoke.
Iseenesest see, et mõned lõokesed talveks Sõrve jäävad, ei ole Mati Martinsoni sõnul haruldane – pehmematel talvedel on seda varemgi juhtunud.
Talvitumine pole üllatus
Tänavu on n-ö suvelindudest peale nende Sõrves ka kaks kaelustuvi, lendab mets- ja põhjavinte ning üks künnivares.
Näiteks kaelustuvide pärast Mati Martinson ei muretse – nemad saavad hästi kevadeni hakkama, kuid väiksematel lindudel võib kehvemini minna.
Pakane on ebameeldiv mitte ainult siia jäänud rändlindudele, vaid ka neile, kes meil talvel tavalised.
Tänavuse aialinnuvaatluse koordinaator ornitoloog Aarne Tuule ütles, et sellise külmaga nagu praegu võib toidulaual käima harjunud väikeste lindude elu inimesest otseselt sõltuda.
Lindude energiavajadus on suur. Kui nad on kusagil öö ära kükitanud, tulevad hommikul sööma, et energiavarusid täiendada. Suure külmaga ei pruugi nad toidulaua juurest õieti lahkudagi – iga valget hetke püütakse ära kasutada, et midagi sisse vohmida.
“Näiteks inimene enne tööleminekut unustab või ei jõua lindudele toitu välja panna ja arvab, et küll ta pärast paneb. Mõnigi tihane ei pruugi seda ootamisaega üle elada,” lausus Tuule.
Aasta linnu kodulehekülg
Eelmisel nädalavahetusel toimunud aialinnuvaatluse andmed alles laekuvad ja lõplikke järeldusi veel teha ei saa.
“Keda rohkem, keda vähem ei ole võimalik esialgsete vaatlustulemuste põhjal ütelda, kõik võib veel muutuda,” ütles Tuule.
Ta lisas, et üldisemalt on muidugi teada, et eelmised lumerohked talved väikeste lindude arvukust kahandasid. See on aga muutus, mis aedades linnutoidumajade juures ei pruugi silma hakata.
Küll aga hakkavad silma väiketüll ja liivatüll, kelle Eesti Ornitoloogiaühing valis 2012. aasta linnuks. Nüüd on internetis avatud ka aasta linnu koduleht (www.eoy.ee/tullid).
Seda lehekülge, kust leiab teavet nii lindude endi kui nende aasta puhuks korraldatavate ettevõtmiste kohta, plaanitakse pidevalt täiendada.
Vähemalt 56 liiki
- Aialinnuvaatlus toimus tänavu 28. ja 29. jaanuaril.
- Pühapäeva õhtuks laekusid andmed rohkem kui 25 000 linnu kohta.
- Selleks ajaks olid oma vaatlustulemused edastanud 1152 linnusõpra, kes olid vaatlusi teinud rohkem kui 760 paigas üle Eesti.
- Linde oli vähemalt 56 liigist. Kõige arvukam liik oli nagu
mullugi rasvatihane, kes moodustas ligi veerandi vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmise aastaga saavutas teise koha rohevint ja kolmanda põldvarblane.
- Mullusest märgatavalt rohkem nähti esialgsete andmete põhjal musträstaid ja ootamatult vähe kohati pasknääri.
- Ühes vaatluskohas kohatud keskmine lindude arv oli mullusest väiksem, piirdudes 33 isendiga (2011. a keskmiselt 35 isendit, 2010. a 43 isendit).
- Lõplik kokkuvõte tänavusest vaatlusest saab valmis veebruari lõpuks.
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing
