„Loom on haige ja kärvab kohe maha! Või sureb stressi kätte! Pärast närib meedia meie kallal!“, olla vetinspektor heasüdamlikku pererahvast ehmatanud, teatab loomade õiguste eest seisja Heiki Valner Facebookis.

Ning lisab: "Ei koole ta midagi kohe maha, sest piimaandjal on rammu ja elutahet niipalju, et õue pääsedes kepsutas ta ringi nagu noor varss ning suur mehehakatis lohises järel nagu tühi kott!"

Tundub aga, et tapamaja otsus on juba tehtud, sest Saaremaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Andro Jürisson saatis Saaremaa Lemmikloomade Turvakodule järgmise kirja:

„Tere! Pärnumaale nimetatud loomapidaja juurde veist saata ei saa. Pärnumaa Veterinaarkeskus saatis vastava info. Suhtlesin ka ise pererahvaga. Rohkem võimalusi otsida enam vaja ei ole. Püüame hoopis koertele ja kassidele leida paremad võimalused, uued kodud. Hoiame kontakti.“

Lehm Triinule see kiri nüüd küll heasoovlik pole. Pole ka paljude teiste inimeste jaoks, kes eluaeg sita sees elanud vissile kaasa tundsin ja tema transpordiks raha annetasid, leiavad loomakaitsjad.

Loomakaitse liit tegi VTA-le täna (29. novembril - toim) järgmise pöördumise:

„Lgp Veterinaar- ja Toiduamet,

Eestimaa Loomakaitse Liit pöördub teie poole seoses Saaremaal Valjala vallas Ariste külas loomaomanikult äravõetud lehmaga. Nimelt on liidule teatavaks saanud, et 30.11.2016 viiakse lehm tapamajja ning Saaremaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Andro Jürisson on MTÜ-le Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu teatanud, et loomale uue kodu võimalusi otsida enam vaja ei ole.

ELL palub VTA selgitust, millistel põhjustel on ilmtingimata vajalik lehma tapale saatmine. Nimelt on väga paljud hoolivad inimesed teinud lehma pidamiseks ja talle uue omaniku leidmiseks MTÜ-le Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu annetusi ning hetkel on liidul ja turvakodul läbirääkimised potentsiaalsete uute omanikega. Samuti organiseerib turvakodu koostöös liiduga lehma transpordi uue omaniku juurde. Seega ei ole praegusel hetkel looma tapale saatmine põhjendatud ning liit palub VTA otsust põhjendatult selgitada. Seejärel soovime ka avalikkust ja annetajaid VTA otsusest ja selle põhjendustest teavitada.

ELL palub VTA-l ka selgitada, kas loomade äravõtmine endiselt omanikult toimus vastavalt loomakaitseseaduse §-ile 64 ja kas loomad anti üle Valjala vallale. Liidule teadaolevalt korraldab loomade pidamist omavalitsus ning omavalitsuse soov ei ole lehma kohene tapmisele saatmine, vaid ennekõike uue omaniku leidmine.

Palume teie kohest tagasisidet ning arvestada ka liidu ja annetajate sooviga leida lehm Triinule vanaduspõlve veetmiseks hooliv omanik, mis praeguste arengute juures ei ole kaugeltki välistatud.“

Loomakaitsjad on siiski optimistlikud ning kinnitavad, et lootus surevat viimasena ja paluvad loomapidajatel teada anda, kes Triinut enesele soovib ja teda vorstiks ei tee. "Kirjutage saareloomad@saareloomad.ee või helistage telefonil 58 370 708," kutsuvad nad inimesi.
Saaremaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Andro Jürisson:
Täpsustuseks peame kohe alguses mainima, et Ariste küla veise elu ei ripu juuksekarva otsas.


VTA on nõus, et looma ei pea ilmtingimata tapale saatma ning oleme avatud lahendustele, et looma saaks nõuetekohaselt edasi pidada.


Saaremaa Veterinaarkeskus tegi loomapidajale ettekirjutuse koerad ja kassid võõrandada loomapidajale, kes suudab tagada nõuetekohased tingimused ja võimalused loomade pidamiseks. Veise osas tehti ettekirjutus, arvestades ka olemasolevat infot, et veisele püütakse Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu abil leida uus kodu või saata tapale, mis on põllumajandusloomade puhul tavaline. Määrasime ka tähtaja, milleks soovime kirjalikku infot loomapidajate kohta, kellele loomad võõrandatakse, et välistada loomade ja eelkõige veise sattumine sattumine kohta, kus ei ole tingimusi ja võimalusi looma nõuetekohaseks pidamiseks.


Täna oleme Eesti Loomakaitse Liiduga (ELL) kontaktis olnud ja neile selgitanud, et lehma tapale saatmist otsustatud ei ole, ammugi ei ole paika pandud tapale saatmise tähtaega.

VTA on valmis ootama, kuni ELL või kohalik MTÜ leiavad ja pakuvad veise jaoks välja sobiva elupaiga. Ka kohaliku omavalitsusega, kellele äravõetud loomad on pidamiseks üle antud, on otsusega kursis.