Loomakasvatussektoris on kokkuostuhinnad hakanud tõusma
„On hea meel tõdeda, et tänu nõudluse taastumisele oli esimene kvartal nii piima- kui sealihatootjatele soodne,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandusturu osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja osakonnajuhataja ülesannetes Erki Miller. Piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes 2017. aasta esimeses kvartalis 325 eurot tonni kohta, mis on 40 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. Piimatoodangut saadi 194 000 tonni, lehmade produktiivsus 2247 kg on ühtlasi kõrgeim esimese kvartali toodangu produktiivsuse näitaja Eestis.
Sealiha keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes 1578 eurot tonni kohta, mis on 12 protsenti enam kui eelmisel aastal. Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2017. aasta kolmel esimesel kuul kokku 94,4 tuhat siga, kellest toodeti 7700 tonni liha, mis on 9 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
2016/2017 aasta talv oli suuremas osas Eestis taas lumevaene ja heitlike ilmaoludega. Taliteraviljad talvitusid sel aastal paremini kui eelmisel aastal ning rapsi talvitumine oli rahuldav. Märtsi prognooside järgi tuleb 2017. aasta teravilja saak Euroopas üle keskmise, kasvupinna suurus on stabiilne ja lõppvarud suurenevad veidi. Surve teravilja hindade alanemisele maailmaturul jätkub.
Põllumajandussaaduste tootjahinna indeks kasvas esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 21,6 protsenti ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinna indeks 0,1 protsenti, mis avaldas positiivset mõju nii põllumajandusettevõtete müügitulule kui toodetud lisandväärtusele.
Esimeses kvartalis maksti piimatootjatele ja sealihakasvatajatele 2016. aasta juulis Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud erakorralise abipaketi meetmetest erakorralist kohandamistoetust, mille eelarve oli Eestis kokku 16,16 mln eurot.
