"Sellise asustustiheduse puhul peaksid metsseakarjade omavahelised kontaktid sedavõrd vähenema, et taudi levik metssigade populatsioonis peatub või pidurdub oluliselt. Senini on metssea asustustihedust Eestis keskmiselt hinnatud kuuele isendile 1000 hektari kohta,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Madalat metssea asustustihedust tuleks hoida kuni Eesti on kuulutatud seakatkust vabaks.“

Metssigade populatsiooni täpsemaks hindamiseks viib keskkonnaagentuur läbi kontroll-loendused. Kogutud andmeid võrreldakse jahimeeste poolt antud hinnangutega maakondlikes jahinduskomisjonides, et seatud küttimismahud uuesti üle vaadata.

Samuti arutati istungil keskkonnaameti ettepanekut kehtestada jahihooaja lõpuni kogu Eesti piirkonnana, kus jahipiirkonna kasutaja on seakatku tõrjumise eesmärgil kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssea küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.

„Jahimeeste esindajad kinnitasid, et jahimehed suhtuvad küttimismahtude täitmisse väga tõsiselt ja teevad omalt poolt kõik, et seatud eesmärki täita. Tuginedes keskkonnaameti andmetele küttimismahtude täitmise hetkeseisust jäi komisjon seisukohale, et maaomanikele jahipidamisõiguse andmiseks täiendava tõrjemeetmena ei ole hetkel vajadust,“ lisas Kalda.

Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet on teinud jahimeestele ülesandeks küttida käesoleval jahihooajal metssigade arvukuse vähendamiseks vähemalt 29 608 metssiga. 1. jaanuari seisuga on keskkonnaameti andmetel täidetud sellest mahust üle-eestiliselt 77% (22 946 siga).