LUGEMISELAMUS | Lausa üllatav kui nutikad on tegelikult loomad

 (2)
Raamatust on ammutanud teadmisi kümnete riikide sotsiaalteadlased, püüdes leida analooge primaatide tunnetusliku alateadvuse, võimuhierarhia ning inimpsüühika keerdkäikudest tulenevate valikute vahel.
Raamatust on ammutanud teadmisi kümnete riikide sotsiaalteadlased, püüdes leida analooge primaatide tunnetusliku alateadvuse, võimuhierarhia ning inimpsüühika keerdkäikudest tulenevate valikute vahel.Raigo Pajula

Loodusteadlane Frans de Waal kirjutab oma raamatus “Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?”, et loomade mõistus võib olla palju täiuslikum, kui oleme seni arvanud.

Frans de Waal on Hollandi–Ameerika etoloog ning primatoloog. Tema esimene populaarteaduslik raamat “Šimpanside poliitika” võrdles võimuvõitlust pidavate šimpanside kavaldamist inimpoliitikute sarnase käitumisega.

Sellest ajast peale on ta tõmmanud paralleele primaatide ja inimeste käitumise vahel. Paljud Frans de Waali teadusartiklid on spetsialiseerunud loomade käitumisele ja tunnetusele.

Miks nad just nii käituvad?

Inimene on ikka pidanud ennast looduse krooniks. Meepotiga meelitades on õpetatud karud tantsima ja porgandi abil jänesed kübaratrikke tegema. Oli periood, kus me ei oodanud ka looduselt armuande, nüüd kipub see aeg tagasi tulema. Ülipõhjalik loodusteadlane Frans de Waal avab lugejaile loomariigi tegeliku maailma üksikasju.

Näiteks mõned huvitavad faktid, mille puhul tahaks küsida: miks see just nii on?

Emane šimpans korjas oma soojast magamisruumist kokku kogu põhu ning viis selle loomaaia saarele, kus kavatses koos pojaga veeta algava päeva. Seda, et väljas on jahe, ta oma ruumis olles tajuda ei võinud. Tekib küsimus: kust emane šimpans võttis, et õues võib pojukesel külm hakata?

Seotud lood:

Või teine näide. Elevandi maja kõrge lae külge on kinnitatud maitsev roheline oks, kuid loom selleni ei ulatu. Appi saaks võtta mõne pika pulga ja tugeva kandilise kasti. Elevant jätab pulgad puutumata, aga kasti lükkab jalaga täpselt oksa alla. Astub seejärel kastile ja saab oma maiuspala londiga sirutades kätte. Miks elevant ei kasutanud kepikesi?

Paljud loomad ja linnud tunnevad isegi tuhandepealises massis ära inimesi, kellega nad on kohtunud ja suhelnud, omades nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Mille järgi nad seda teevad?

Silmitu puuk ronib rohukõrrel, oodates imetaja nahast erituvat võihappe lõhna. Kui kaua võib puuk oodata, et end ohvri külge poetada ja sooja verd täis imeda? Kas tunni, nädala, kuu, aasta? Katsete tulemused kinnitavad, et 18 aastat.

Sotsiaalsed oskused

Pikaajalised katsed ahvide koloonias ei piirdunud ainult nende esmaemotsioonide uurimisega. Hoolivad suhted, sidemete säilitamine ning rahu hoidmise katsed on samamoodi tähelepanu väärt.

Frans de Waali raamatu üks enam tähelepanu köitvaid osi on peatükk “Sotsiaalsed oskused”. Sealt on ammutanud teadmisi kümnete riikide sotsiaalteadlased, püüdes leida analooge primaatide tunnetusliku alateadvuse, võimuhierarhia ning inimpsüühika keerdkäikudest tulenevate valikute vahel.

De Waal kirjutab: “Vana isane seisis silmitsi poliitikuväärilise valikuga. Iga päev sugesid teda kaks rivaalitsevat isast, kes mõlemad tema toetust ihalesid. Kasuka sugemine võimsa alfaisase poolt, kes oli ta aasta eest võimult kukutanud, oli äärmiselt lõõgastav. Keerukam oli siis, kui teda sugas teine, noorem isane. Alfa ajas kasuka turri ning mürgeldas ringi, prõmmides uksi… Kuna isased šimpansid ei lõpeta kunagi võimuvõitlust, ei ole süütuid sugemisseansse tegelikult olemas. Igal viimasel kui ühel on poliitiline tagapõhi.”

Pikaajalised katsed ahvide koloonias ei piirdunud ainult nende esmaemotsioonide uurimisega. Hoolivad suhted, sidemete säilitamine ning rahu hoidmise katsed on samamoodi tähelepanu väärt.

Osal ahviliikidel nagu siamangidel ehk gibonitel on paarisidemed eriti tähtsad. Kui nende erikõlaline reibas laul kõlab õhupallikujuliste kurgupaunadega võimendatuna üle Aasia džunglite, saavad naabrid hästi aru, et tegu on harmoonilise perega, kellega ei maksa tüli norida. Kui aga kõlavad vaid kakofoonilised häälitsused, mis üksteisele vahele segavad, kuulevad naabrid märki lahkhelidest ning saavad võimaluse paari raskusi ära kasutades võõrale territooriumile kolida.

Negatiivse poole pealt on Frans de Waali uuringud primaatide käitumis- ning mõtlemisviisis toonud “sotsiaalsete tööriistadena” esile kadeduse, teiste ärakasutamise ning “jaga ja valitse” strateegia.

Olgu öeldud, et raamat “Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?” on kirjutatud kohati keerulises võtmes, sisaldades rohkesti teaduslikke termineid ja hulgaliselt viiteid maailma tippteadlaste teostele. Kõik see on aga teose lõpus pandud kirja “Märkuste” ja “Sõnastiku” nime all.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare