Lumemurru ulatust näeb kevadel
“Üksikutel peenematel mändidel ja kuuskedel on ladvad murdunud ning on ka lumevaalimist (puude kooldumine – toim), aga mingit suurt lumekahjustust ma oma tööpiirkonnas ei ole seni märganud,” ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse patoloog Kaarel Aruste, kes tegutseb Harju-, Järva- ja Raplamaa metsades.
Samas nentis Aruste, et võimalus ulatuslikuks lumemurruks ja nooremate puude kooldumiseks on tänavu suur. Palju oleneb sellest, kas tuleb sulaperioode, millele järgneb lumesadu. “Eks lõplik olukord ole näha kevadel, kui lumi on sulanud,” ütles Aruste.
Lume raskuse all võivad murduda peamiselt peenemate, latiealiste puude ladvad ja vanemate puude, eriti mändide oksad. Lumekahjustust võib olla rohkem puistutes, mis on harvendusraiega järsult tehtud liiga hõredaks.
Harju- ja Lääne-Virumaa piiril elav metsaomanik Tõnu Reinvald rääkis, et kui hõredasse metsa jääb ühepoolse võraga mände, teeb lumi kindlalt puudele liiga.
Pärnumaa metsaomanik Leili Mihkelson ütles, et on tänavu näinud, kuidas lumi oli murdnud hooldamata lehtpuumetsas teise rinde peenikeste, pikaks veninud kuuskede latvu.
Lumemurd tuleks Kaarel Aruste sõnul kevadel ära koristada, et metsa tervislik seisund ei halveneks.