Eesti kõigi aegade rekord kuulub Pagarile Virumaal, kus 1924. aasta märtsis oli lume paksus 97 cm.

Paljud lume maailmarekordid on Ameerika Ühendriikide käes. Kõige paksem lumi kattis maapinda märtsis 1911 Californias Tamarackis - 11 meetrit 46 sentimeetrit. Neljakorruseline maja sealt välja ei paistaks.

Ööpäeva lumesaju rekord on 193 cm. Nii palju sadas lund Colorado osariigis Silver Lake'is 14.-15. aprillil 1921.

Ühe lumetormiga, mis kestis 13. veebruarist 19. veebruarini 1959, sadas California osariigis Mount Shasta Ski Bowlis lund 480 cm.

Aasta lumesaju rekord: 18. veebruariks 1972 oli USAs Washingtoni osariigis Mount Rainieris ühe aastaga (19. II 1971 - 18. II 1972) sadanud 31 m 10 cm lund.

Lumehelves
1885 pildistas USA talumehest iseõppinud atmosfäärifüüsik ja fotograaf Wilson Bentley esimest korda lumehelvest. Prohvet pole kuulus oma maal - Bentleyt peeti lume vastu huvi tundmise pärast kodukandis veidrikuks. Elu ajal tegi ta räitsakatest üle 5000 foto ja kinnitas vana, kuid enne teda tõestamata tõde, et pole olemas kaht ühesugust lumehelvest.

28. jaanuaril 1887 mõõtis ühendriiklane Matt Coleman Montana osariigis Fort Keogh'is lumehelbe, mis oli tema sõnul "piimakausist suurem": 38 cm lai ja 20 cm paks.

2008 ehitasid USA Betheli linna elanikud enam kui kuu ajaga maailma suurima, 37,21 m kõrge lumememme, ja panid talle Maine'i osariiki esindava senaatori  Olympia Snowe'i (sic!) auks nime Olympia. Olympial oli 30 m pikk sall, käteks 8 m pikkused puud ja ripsmeteks suusakuurordist pärit vanad suusad.

Eestis lõppes XIX sajandil mihklipäeval karjatamishooaeg ja karjaste tööleping - karjane sai kooli minna. Tihti püüti karjust kinni hoida esimese lumeni. Karjane aga püüdis seetõttu mihklipäeval lund nõiduda: vedas valget oinast vastupäeva ümber kivi.