Sõltumata sellest, milline lüpsirutiin on farmis välja kujunenud, on selle eesmärgiks piimavoolu alguse ja lüpsiseadme allapaneku aja sünkroniseerimine. Lüpsiaparaadi allapanek peab olema kindel ja rahulik ning nisad kuivad ja puhtad.

Piima väljutamine on refleks. Soovitud efektiivsuse tagamiseks on oluline mõista piima väljutamise füsioloogiat. Piim on udaras "ladustatud" kahe fraktsioonina:

  • tsisternaalne fraktsioon, mis lüpsi alguses on nisades ja suurtes piimajuhades kohe olemas ning mis moodustab umbes 20% kogu väljalüpstavast piimast;
  • alveolaarne fraktsioon, mis asub udara alveoolides ja peentes piimajuhades.

Katkematu piimavoolu tagab piima liikumine nende kahe "lao" vahel. Piima väljutamise käivitajaks on oksütotsiin, mille vereringesse jõudmise eelduseks on nisade/udara mehhaaniline ärritamine-stimuleerimine.

Minimaalne nisade stimuleerimise aeg on 15 sekundit, mis peaks sisaldama nisade lüpsieelset deso, eellüpsi, nisade puhastamist ja kuivatamist. Piisava oksütotsiinitaseme saavutamisel tõuseb näärmekoe rakkude kontraktsioonide toimel udarasisene rõhk ning piim surutakse suurtesse piimajuhadesse ja nisadesse.

Ka ajastusel on väga suur mõju lüpsi efektiivsusele. Kui aeg udara ettevalmistamise algusest kuni lüpsiaparaadi allapanekuni ei ole kooskõlas oksütotsiini eritumise ja piima sõõrdumisega, võib tulemuseks olla piimavoolu ajutine peatumine. Piimavool võib peatuda kas osaliselt või täielikult ning selle põhjuseks on asjaolu, et tsisternaalne piim lüpstakse välja enne, kui alveolaarne piim suurtesse piimajuhadesse ja nisadesse jõuab.

Praktikas tähendab see, et varsti pärast lüpsiaparaadi allapanekut jääb kollektor tühjaks/kuivaks. Sellise olukorra vältimiseks on soovituslik aeg udara stimuleerimise ehk lüpsiks ettevalmistamise algusest kuni seadme allapanekuni vahemikus 60 kuni 90 sekundit. Kindlasti ei tohiks see aeg olla pikem kui 2 minutit ja 30 sekundit.

Lüpsieelne udara stimuleerimine on äärmiselt oluline. MIks? Loe pikemalt Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehelt.