Lüpsirobot paneb perenaise särama
"Meie talus pikka mõtlemist pole," ütleb Sirje Aassalu.
Möödunud aasta märtsis korraldas DeLaval tutvumisreisi Rootsi robotfarmidesse. Kahe päevaga nähti väga palju. Esimesel päeval külastati lüpsitehnika tehast ja Hamra farmi, teisel vaadati viit-kuut robotlauta. Koju naastes oli perenaisel otsus tehtud.
Ema pääseb lastevanemate koosolekule
Platsilauda ehitamise mõtet pole selles talus olnudki. Siis peab ju ikka hommikul kell viis üles tõusma ja õhtud on kinni.
Kella viiene tõusja ja lehmalüpsja on alates talu loomisest 1988. aastal olnud perenaine. Kui jalad kummikute kandmisest valutama hakkasid, otsis ta küll tossud asemele, aga tööd see kergemaks ei teinud.
Igapäevane raskete lüpsimasinate kõrgele kraanide juurde tõstmine pani väikese naise käed-õlad valutama. Seetõttu ta nii kindlalt roboti kasuks otsustaski ja sellepärast on just temal uue lauda üle kõige enam põhjust rõõmu tunda.
Mehed ütleksid Uida talu uut lauta vaadates kohe, et see on ehitatud perenaise soove arvestades: lisaks robotlüpsile saavad vasikad ööpäevaringselt imeda piima automaatlutist ja lebavad saepuru peal, mis jätab heleda ja puhta mulje.
Laudal on reguleeritavad aknad ning lahtine katusehari, et sõnnikuhais külge ei hakkaks. Need on asjad, mis just naistele olulised.
"Sel aastal saame korralikult jaanipäeva pidada," loodab perenaine. Siiani on nii jaani- kui jõululaupäeva, samuti vana-aastaõhtu sisustanud lehmalüps. Ja kui mingil erilisel õhtul end veel peo pidamiseks kokku võtad, siis kõige hullem on tegelikult too järgmise hommiku kella viiene tõusmine.
Ega elu sellepärast elamata jäänud ole. Vallarahvas on Sirjet-Peetrit ikka näinud pidudel tantsu kepsutamas, ehkki soengu ja meigi tegemiseks naisele lüpsi ja peo vahel pikka aega ei jää. Kolm last on hoolitsenud ka selle eest, et ema-isa reisida saaksid. Robot peaks veel rohkem tegutsemisvabadust andma.
"Rivitantsu võiks õppida," mõlgutab särtsakas perenaine mõtteid. "Ja teatrisse tahaks pääseda. Oli aeg, mil mul olid kõik Pärnu teatri etendused nähtud."
Neile soovidele lisandub veel üks, palju elulisem ja praktilisem. "Saan ometi kord ka kooli lastevanemate koosolekule minna. Need on alati punkt kell kuus ja minust kõik käimata jäänud."
Peeter Aassalu peas mõlgub aga juba uus äriplaan.
"Sirjel on küpsetamine alati nii hästi välja tulnud... Sellega võiks kas või raha teenida."
Jutt vastab tõele. Kui uudistajatele uus laut ära näidatud, palub peremees kõiki talu avarale õuele pika laua taha torti sööma. Suur šokolaaditort, kus rooside keskel lebab rahulolevalt martsipanist lehm, on loomulikult perenaise oma kätetöö.
Laenu saamiseks tuli panka vahetada
Kuigi Pärnumaa esimesed lüpsirobotid töötavad Massiarus kohandatud farmis, on Uida talu laut esimene uus robotfarm Pärnumaal. Lauda projekteeris Krive Ehitus. Ehitaja oli AS Renet.
Laudas on 102 lehmakohta ning see on ette nähtud kahele robotile. Olemas on üks, mis praegu lüpsab 50 lehma.
Teine robot ootab aegu, kui piimahind taas 5 kroonile tõuseb. Laudaehitus algas augustis ja 17. märtsil toodi esimesed lehmad sisse.
"Uskumatult kiiresti harjusid," kiidab perenaine oma loomi. "Ainult ühte lehma tuli nelja mehega robotisse lükata. Lehmad on väga targad ja õppimisvõimelised."
Jõudluskontrolli andmetel oli Uida talus 2008. aastal kokku 57 lehma. Teist sama palju on noorkarja, nii et lehmi-mullikaid on kokku 120 ringis. Kui kõikidest mullikatest lehmad saavad, võib lauta pikendada. Keskmine piimatoodang oli 7111 kilo lehma kohta. Perenaine ütleb, et piimatoodang läheb tõusuteed.
Kõik uue lauda eelised tuleb kinni maksta ja see teeb iga kuu 70 000 krooni. Laut läks maksma üle kümne miljoni, seitse sellest on kümneaastase tähtajaga pangalaen. Laenu saamiseks tuli Ühispank, millele nad 20 aastat truud olid, vahetada Sampo vastu. Sealt saadi raha ja siis sai ka ehitus hoo sisse.
PRIA toetas ehitust 3,7 miljoniga. Toetusetaotluse kirjutas raamatupidajaharidusega perenaine koos Pärnu taluliidu konsulendi Olavy Süllaga ja see osutus edukaks.
Praegu õpib Sirje Aassalu huviga arvutiprogrammi. Selles on tal abi ITd jagavast pojast Rannost. Kuigi valla bussijuht, on just Ranno see, kes peres arvuti- ja robotiasjandust hästi jagab ning seda lahkelt
tutvustab.
"Tuleval talvel lähen seemendamiskursustele," plaanib perenaine heatujuliselt. Julgusest ja hakkamisest tal puudu ei tule.
Ta erineb paljudest meestest selle poolest, et mõtleb, kuidas taluperenaise elu liiga raske poleks. Nii laskis ta juba aastaid tagasi ehitada ka katusega silohoidla, mitte ei arvanud, et las naine kangutab külma käes.
Uida talul on oma sissetulekutest ja väljaminekutest alati olnud väga täpne ülevaade. Peeter on öelnud, et ühe kuu raha hoiab ta alati tagavaraks ja Sirje teeb ise talu raamatupidamist.
Ma arvan, et praeguse aja elavad üle just 30–100 lehmaga tootjad. Raskeks läheb suurematel farmidel, kellel on suuremad püsikulud ja vajadus palka maksta.
Kindlasti on tegu kalli investeeringuga, kuid kus on öeldud, et investeering peab end kolme aastaga ära tasuma?
