Kui Mustvee gümnaasiumi lõpetasin, ei osanud tegelikult veel arvatagi, et aasta pärast Luual metsandust õpin. Olen pigem kontoriinimese tüüp.

Siiski läksin õppima Luua metsanduskooli, kuna see on kodule lähedal. Loomulikult lihtsustas valikut see, et mu abikaasa juba aasta varem Luuale metsandust õppima asus. Mina soovisin esialgu õppida maastikuehitust, aga kui suve lõpus selgus, et seda kursust ei avatagi, siis mõtlesin vaadata, mida metsandus endast kujutab. Alati võib ju loobuda, kui eriala ei sobi.

Juba pärast esimesi koolis käidud kuid leidsin, et metsandus ei olegi vaid meeste pärusmaa, ja üha enam hakkas see mulle meeldima. Praegu on kindel plaan kool edukalt lõpetada, hiljem võib-olla isegi maaülikoolis edasi õppida ja siis metsandusse ka tööle minna.

Mis teile erialaainetest Luua koolis kõige rohkem istub?

Vahest metsahindamine või metsakasvatus. Metsahindamisel on üpris suur praktiline osa ja ehkki minule sobib pigem teooria, hakkas see mulle miskipärast meeldima.

Metsakasvatuses on suur osa just teoorial ja teadmiste rakendamisel praktikas. Väga palju on seoseid eri teemadega ja see muudab asja huvitavaks.

Mis kõige keerulisem on?

Arvan, et metsamuldade õppeaine. Minu jaoks on päris keeruline kõiki muldi ära tunda ja meelde jätta – erinevaid mullakihte on lihtsalt liiga palju.

Kuidas oma metsamehetulevikku ette kujutate?

Kindlasti ei jää ma metsa puhtalt füüsilist tööd tegema, aga muus osas väga kindlaid tulevikuplaane veel pole. Võimalik, et mõne aasta pärast olen metsatakseerija, puidupraaker või isegi metsnik. Võib-olla õpin edasi hoopis keskkonnakaitset. Ega iial tea, mida tulevik toob. Olen nii-öelda avatud uutele võimalustele.

Mida Eesti metsandusest arvate? Kas miski peaks olema teistmoodi?

Arvan, et Eesti teeb oma metsandusega paljudele riikidele silmad ette. Muidugi, miski pole täiuslik ja alati võiks midagi paremaks teha, kuid mina seda ei teeks.

Eesti metsamajandus on jätkusuutlik ja metsakasutus enam-vähem tasakaalus. Vigu on tehtud varem ja kindlasti tehakse ka tulevikus, kuid nendest siiski õpitakse. Usun, et Eesti metsandus liigub vaid paremuse poole.

Kas nüüd juba on nii, et näiteks autoga sõites ütlete kohe ära, kui vana ja mis seisus mets tee ääres kasvab?

Oleneb muidugi metsatüübist, aga umbkaudu näeb selle ära küll. Ja isegi kui arvamus pole õige, siis vähemalt huvi selle vastu on küll. Varem ei pööranud ma sellele mingit tähelepanu.

Kas teil on oma lemmikpuuliik?

Puuliiki vist ei olegi. Aga üks põõsas, pukspuu, meeldib mulle küll, kuna ta on igihaljas ja tal on armsad nahkjad lehekesed.

Kas teil on oma metsa?

Ei ole, aga kindlasti tahaks. Oleme mehega mõelnud ka oma metsa istutamisele. Kuna me mõlemad metsandust õpime, siis usun, oskaksime seda ka õigesti hooldada, et hiljem oleks, mida pärandada järeltulevale põlvele. Omaistutatud küpset metsa meie silmad tõenäoliselt ei näeks.

Tihti öeldakse: Eesti noored pagevad ju maalt linna või välismaale. Kuidas teie pere sesse suhtub?

Eks ta suures osas nii ju olegi. Meile aga meeldib kindlasti rohkem maal kui linnas ja Eestist ärakolimise plaani meil ei ole. Kui läheksingi mõneks ajaks kuhugi kaugemale, siis varem või hiljem tuleksin siia tagasi.

Kui erandlik on pere kõrvalt õppimine? Kuidas toime tulete?

Vanasti võis olla see erand, kuid praegu kindlasti mitte. Ei ole ma ju ainuke inimene, kes lapse kõrvalt koolis käib. Enda arvates olen hakkama saanud päris hästi.

Eks on olnud ka raskeid aegu, aga neid oleks ka siis, kui ma koolis ei käiks. Kõige raskem minu jaoks on just lapsest eemal olek, kui olen nädal koolis ja vaid nädalavahetusel saan temaga koos olla.

Samas on kool ka puhkus tavapärasest rutiinsest elust. Otseselt puudust ma nagu millestki ei tunne, aga arvan, et rahalisest toetusest ei ütleks ära ükski koolis käiv ema/isa. Samas on Luua koolis selleks võimalused olemas. Ei usu, et igas koolis neid on.

Õppetöö poolelt... arvan, et kui olla ise kohusetundlik, ei ole hinnete ja puudumiste kontrolli all hoidmisega probleemi.

Milline on tüüpiline metsandusõpilane?

Kindlasti peaks tal olema huvi metsanduse vastu. Ja kannatlikkus ei teeks ka paha – kõike ei saa korraga ja kiirelt.