2013. aasta on ukse ees, mis saab pärast seda?

Maaelu arengu poliitikast rääkides pean kohe algatuseks täpsustama, et jutt käib ÜPP osaks olevast maaelu arengu poliitikast. ÜPP säilitab ka edaspidi oma senise kahesambalise struktuuri, millest esimene hõlmab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid ning teine sammas põhineb liikmesriikide koostatavatel ja Euroopa Liidu (EL) kaasrahastatavatel maaelu arengukavadel.

Fondi nimetus, millest maaelu arengu poliitikat rahastatakse – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) – annab kõige paremini aimu selle poliitika ulatuse kohta. Eelkõige tegeleb fond põllumajanduse ning sellega seotud maaelu ja maapiirkondade arengu aspektidega.

Selge on, et maaelu arengu poliitika ei saa üksinda olla võluvits, mis lahendab kõik maapiirkonna probleemid. Sellest, et terviklikku ja tasakaalustatud arengut ei saa tagada ainult silotorne ehitades, kus iga poliitika tegeleb teatud arengu aspektidega omapead, on aru saadud ka ELi tasandil.

Seda silmas pidades on maaelu arengu poliitika koos Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavate poliitikatega kaasatud ühtse strateegilise planeerimise protsessi.

Riiklikul tasandil koostatakse ühise planeerimise osana Euroopa Komisjoniga läbiräägitav ja kokkulepitav partnerluslepe. Sisuliselt on tegu strateegiadokumentidega, kus lepitakse kokku poliitikate ülesed eesmärgid ja lahendusteed nende saavu­tamiseks.

Maaelu arengu poliitika panustab ELi tasandi ühistesse eesmärkidesse läbi kuue prioriteedi:

- teadmussiirde ja innovatsiooni edendamine;

- konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse parandamine;

- toidukettide organiseerumise ja riskijuhtimise edendamine;

- ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine;

- ressursisäästu edendamine ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele ülemineku toetamine;

- sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja majandusliku arengu edendamine.

Sarnaselt senise maaelu arengu poliitika loogikaga on meetmete “menüü”, mille hulgast liikmesriigid oma maaelu arengukavasid koostades valiku teevad, ELi tasandil ette antud.

Lihtsustamise huvides on meetmeid integreeritud ja seeläbi on ka meetmete arv oluliselt vähenenud (46 asemel 18). Samas ei ole see kuidagi piiranud valdkondi ja nende ulatust, millega me siiani oleme saanud maaelu arengu poliitika raames tegelda. Lihtsustamise eesmärki kannab ka senisest telgedepõhisest maaelu arengukavade ülesehitusest loobumine.

Muutused pole liiga suured ega põhimõttelised

Väga suuri ja põhimõttelisi sisulisi muutusi maaelu arengu poliitikas siiski kavas ei ole.

Kui midagi eraldi esile tõsta, siis uuel perioodil on kavas looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade (nn vähemsoodsad alad) uus määratlemine. Siiani on liikmesriigid need alad määratlenud igaüks ise ja endale sobivate kriteeriumide alusel, kuid nüüd on välja pakutud ELi tasandil ühised objektiivsed biofüüsikalised kriteeriumid.

Kui väljapakutud kujul suudetakse kriteeriumides kokku leppida, tähendaks see Eesti jaoks, et senise poole territooriumi alusel oleks kogu Eesti määratletav looduslikust eripärast tingitud piirangutega alana. See võimaldaks soovi korral kogu Eesti territooriumil maksta vastavat toetust ja kohaldada kõrgemat toetusmäära põllumajandusinvesteeringutele.

Põllumajanduslik keskkonnatoetus on liikmesriikidele endiselt kohustuslik, uue elemendina on lisandunud võimalus põllumajandustootjatel võtta ühiseid keskkonnaalaseid kohustusi.

Võrreldes varasemaga, on eraldiseisev meede ette nähtud mahepõllumajandusele. Vähemalt 25% ELi maaelu vahenditest tuleb kasutada kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks mõeldud tegevustele.

Maaelu arengu poliitika instrumentide hulka on lisandunud riskijuhtimisinstrumendid. Olemasoleva koostöö meetme ulatust on laiendatud ning loodud täiendavaid võimalusi koostöö tegemiseks toidutarneahelas ning teadustulemuste praktikas kasutusele võtmiseks.

LEADER ja võrgustikel põhinevad lähenemised mängivad ka uuel perioodil olulist rolli maapiirkondade arendamisel. LEADER-lähenemine on maaelu arengukavade raames kohustuslik. Vähemalt 5% ELi maaelu vahenditest tuleb kasutada LEADER-lähenemiseks. Liikmesriikidele on antud võimalus ka muude ühisesse strateegilisse planeerimisse kaasatud fondide avamiseks LEADER-lähenemisele. Seeläbi on loodud mehhanism, mis peaks ka kohalikul tasandil tagama selle, et poliitikad toimivad koosmõjus ja tervikliku arengu vaadet silmas pidades.

Tulevikust rääkides ei saa kuidagi mööda minna ka rahast. Euroopa Komisjoni eelarve ettepanekute kohaselt jätkub maaelu arengu poliitika rahastamine praegusega võrreldavas mahus. Samas soovitakse vahendeid liikmesriikide vahel ümber jagada. Vahendite liikmesriikide vahelise jaotuse tegemine on Euroopa Komisjoni pädevuses ning lõplikke kriteeriume ja metoodikat, mille alusel see jaotus tehakse, liikmesriikidele endile ei avalikustata.

Maaelu arengu poliitika oli sel perioodil ja ettepanekute kohaselt on ka järgmisel perioodil ÜPP-siseselt väikevenna staatuses, kellele saab osaks vähem kui neljandik ÜPP vahenditest. See on ka põhjus, miks maaelu arengu poliitika rahastamise säilimine Eesti jaoks vähemalt praeguses mahus on otsetoetuste võrdsustamise kõrval üks meie peamisi seisukohti ÜPP läbirääkimistel.

Sellest tulenevalt oleme võtnud endale ülesandeks teadvustada meie murekohti ELi läbirääkimiste tasanditel, alustades teistest põllumajandusministritest ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu tasandil ning lõpetades ekspertide tasandiga töögruppide tasandil. Siinkohal kasutan võimalust ning tunnustan ka meie põllumajandusorganisatsioonide ja teadlaste aktiivset panust meile kõigile ühiste huvide kaitsmisel.

Mis tehtud ja mis teoksil

Oleme põllumajandusministeeriumis tulevikku vaatavalt alustanud ettevalmistusi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2014–2020) koostamiseks. MAK 2014–2020 koostamine käib väga tihedas ja laiapõhjalises koostöös sotsiaalpartneritega. Oleme sel eesmärgil moodustatud komisjoni, kuhu on kaasatud 29 organisatsiooni. Julgen öelda, et organisatsioonide ring, kes sellesse protsessi kaasatud on, katab kogu maaelu arengu poliitika ulatuse, hõlmates teemaderingi põllumajandusest, toidutarneahelast, teadusest, keskkonnast, ettevõtlusest kuni kohaliku algatuseni välja.

Koostöös sotsiaalpartneritega oleme praeguseks kaardistanud maapiirkonna olukorra ja peamised vajadused. Lisaks oleme arutanud selle üle, milline on eri osapoolte nägemus maapiirkonna peamistest väljakutsetest. Selle põhjal juba koostame ministeeriumis esialgseid ettepanekuid MAK 2014–2020 eesmärkide kohta, mille osas alustame arutelusid lähikuudel.

Ühe õppetunnina praeguse maaelu arengukava ettevalmistustest oleme sel korral läinud seda teed, et käime kõik programmeerimise etapid läbi nende loogilises järjekorras. See tähendab, et kõigepealt räägime läbi peamised maapiirkonna tugevused, nõrkused, võimalused, ohud ning eesmärgid. Diskussioone meetmete osas alustame alles seejärel, kui oleme suutnud ühistes eesmärkides kokku leppida.

Suurem osa sellest tööst on meil plaanis ära teha 2012. aasta jooksul. Selle aasta jooksul peaksid saama paika nii eesmärgid, kuhu me maaelu arengu poliitika tulemusel 2020. aastaks välja jõuda tahame ning meetmete näol ka lahendusteed nende eesmärkideni jõudmiseks. Kõige optimistlikumate plaanide kohaselt võiksime käesoleva aasta jooksul jõuda ka MAK 2014–2020 heakskiidu ja kokkuleppeni sotsiaalpartneritega.

Samas ei saa siinjuures ära unustada, et on väga palju meist sõltumatuid tegureid, mis võivad seda protsessi pidurdama hakata, nt kokkulepped ELi eelarve osas ja ELi õigusaktide vastuvõtmise venimine. Kuigi järjest enam märke näitavad, et need kokkulepped ELi tasandil võivad jääda 2013. aastasse, ei saa me kindlasti sellel lasta segada oma ettevalmistusi.

See, et 2014. aastast MAK 2014–2020 meetmed käivituksid, on meie kõigi ühine huvi. Selleks et kõik huvilised MAK 2014–2020 arengutega ennast kursis saaksid hoida, on kogu asjakohane informatsioon koondatud ka põllumajandusministeeriumi veebilehele www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-201402020-2/.

Kõik, kes soovivad MAK 2014–2020 koostamise protsessis aktiivselt kaasa lüüa, saavad seda teha oma esindusorganisatsioonide kaudu. Samuti on põllumajandusministeerium avatud kõikidele headele ideedele ja ettepanekutele, mis aitavad maapiirkonda edasi viia ning selle arengule tõuke annavad.