Maaelu arengukava keskkonnatoetused: põhi- ja lisanõuded
Sarnaselt senisega peavad kõik taotlejad uuelgi toetusperioodil võtma keskkonnatoetuste taotlemisel viieaastase kohustuse. Esmalt tuleb täita nn tervikpaketi nõuded kogu ettevõtte või põllumaa kohta. Tegemist on suhteliselt lihtsalt täidetavate ja tavapärase tootmisega võrreldes olulisi kulusid mittepõhjustavate nõuetega.
"Seejärel saab iga taotleja valida endale 3-6 lisanõuet, mille täitmine võib tuua kaasa suuremaid kulusid või suurendada saamata jäänud tulu. Toetuse määr sõltub nõuete lõplikust loetelust: mida rohkem kohustusi põllumees keskkonna hoidmiseks võtab, seda suuremat toetust ta saab," selgitab põllumajandusministeeriumi keskkonnabüroo juhataja Katrin Rannik.
Kaks uut toetuseliiki
2014. aastast rakendub kaks uut keskkonnatoetuse liiki: piirkondlik mullakaitsetoetus ja keskkonnasõbraliku aianduse toetus.
Mullakaitsetoetus aitab muuta või hoida erodeeritud muldadega ja turvasmuldadega aladel põllukultuuride all olevat maad rohumaa või viljapuu- ja marjaaiana ning neutraliseerida happeliste muldadega põlde. Toetust saavad taotleda põllumehed, kelle maadest vähemalt 50% on just selliste muldadega.
Aastatel 2004-2010 suurenes taimekaitsevahendite turustamine Eestis pea kolmandiku võrra (27%). Uue toetusega püütakse aiandusettevõtjaid vähem taimekaitsevahendeid kasutama panna, et tagada tarbijatele puhtam ja tervislikum toit ja aidata kaasa põllumajandusmaastike bioloogilise mitmekesisuse säilimisele.
Kuna toetatakse vaid mullas kasvavate taimede (puuvilja- ja marjakultuurid, köögivili, maitse- ja ravimtaimed, maasikad) kasvatamist, siis võivad katmikaladel tegutsevad ettevõtjad sellest toetusest suu puhtaks pühkida. Hoolimata sellest, et ka kasvuhoonetes kasutatakse tolmeldamiseks kimalasi, tehakse keemilise tõrje asemel biotõrjet ning valitakse ehitamiseks keskkonnasõbralikke materjale.
"Minu jaoks Euroopa Komisjoni argumendid, miks katmikaladel keskkonnasõbralikku aiandust ei toetata, natuke arusaamatud," ei mõista Aiandusliidu juht Raimond Strastin, miks kaasaegsete agrotehniliste võtetega substraadis ja konteinerites kasvatatavaid taimi toetusaluste hulka ei loeta.
Maakari saab lisatoetust
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saajate hulk laieneb. Kui varem toetati vaid 'Sangaste' rukki kasvatamist, siis uuest eelarveperioodist lisandub terve hulk kohalikke, madalama saagikuse ja suuremate koristamiskuludega köögi-, puu- ja aiavilju.
"Seni oli Sangaste rukki kasvatamise toetamiseks ette nähtud kuni 900 000 eurot, aga eelarve tegelik kasutus oli hulga väiksem, 110-120 000 eurot," selgitab toetusaluste sortide nimekirja laienemist põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Ove Põder.
Ohustatud tõugu looma pidamise toetust hakkavad lisaks eesti maakarjaveisele, eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuste kasvatajatele saama ka eesti vuti pidajad.
Baastoetuse määr on 200 eurot loomühiku kohta, kusjuures igal ELi liikmesriigil on luba seda tõsta. Meil saaks seda teha eesti raskeveo tõugu hobuste ja eesti maatõugu veiste, kui eriti väikesearvuliste tõugude puhul.
Ekspertide arvates tuleks kõige enam toetada maakarja, kuna tõu arvukus pole viimastel aastatel üldse kasvanud. Tõuraamatu lehmi on hetkel 618, lisaks 16 aretuspulli. Maakarja kasvatajate seltsi ettepanekud toetada lisamaksega jõudluskontrollis osalevaid ja puhtatõulise vasika toonud maatõugu lehmi ning tunnustatud aretuspulle, on MAKi eelnõus sees.
"Tõu arvukus sõltub ikkagi sellest, kui suur lisamakse tuleb. Jõudluskontrolli alustamine läheb kasvatajale maksma 200-300 eurot, kui lisamakse jääb alla selle, ei maksa loomade arvu kasvu loota,“ sõnab maakarjakasvatajate seltsi tegevjuht Käde Kalamees.
Eestis vajab säilitamist ja hooldamist 60 000 ha erinevaid niidukooslusi, millest tuleb looduskaitse arengukava kohaselt tagada aastaks 2020 regulaarne hooldus vähemalt 45 000 hektaril.
"Peamine probleem on selles, et raha on uues MAKis poollooduslike koosluste hooldamiseks kavandatud liiga vähe. Sama mure kummitab ka teist keskkonna seisukohalt olulist meedet, mahepõllumajanduse toetust," ütleb Eestimaa Looduse Fondi esindaja Aleksei Lotman.
Natura 2000 toetuse osas oli pikka aega küsimuseks rahastamisallikas. Nüüdseks on valitsus otsustanud, et see raha tuleb leida MAKist keskkonnameetmetele planeeritud vahenditest.
TOETUSRAHA
Kohalikku sorti taimed
Talirukis ’Sangaste’
Põlduba ’Jõgeva’
Põldhernes ’Mehis’
Kartul ’Ando’
Valge ristik ’Jõgeva 4’
Õunad (’Aia ilu’, ’Krameri tuviõun’, ’Vahur’, ’Karlapärl’, ’Veiniõun’, ’Paide taliõun’ , ’Põltsamaa taliõun’, ’Tallinna pirnõun’, ’Raeda suviõun’, ’Talipirnõun’, Suure-Jaani suveõun’
’Eva kuld’, ’Meelis’, ’Vambola’, ’Maimu’, ’Roogoja’)
Pirnid (’Kägi bergamott’, ’Järve’, ’Tartu pirn’, ’Eesti pirn’, ’Saaremaa punane’, ’Tallinna pikk’, ’Tervishoiunõunik’, ’Liivi roheline võipirn’)
Kirss ’Nõmme liivakirss’
Ploomid (’Kullamaa suur’, ’Volli ploom’, ’Polli viljakas’, ’Vikana’, ’Mõisaploom’, ’Pärnu sinine’, ’Hiiu sinine’, ’Noarootsi punane’, ’Noarootsi kollane’, ’Tamme sinine’, ’Kihelkonna’, ’Tartu kaunitar’, ’Tartu punane’, ’Tartu kollane’, ’Amitar’, ’Suur Tõll’, ’Polli Emma’, ’Lahtise luuga kreek’)
Mustad sõstrad (’Anneke’, ’Albos’, ’Mede must’, ’Mulgi must’, ’Moka’, ’Musti’)
Punased sõstrad (’Krameri punane’, ’Kurvitsa 4’)
Karusmarjad (’Polli esmik’, ’Rae 1’, ’Aamissepa viljakas’, ’Jaanike’)
Allikas: Põllumajandusministeerium
