MAKi 2014−2020 eelarveks oli kavandatud ligi 1,008 miljardit eurot, millest 766 miljonit eurot tuleb ELi vahenditest, ülejäänud osaga võiks oma põllumehi toetada Eesti riik. Kui Eesti riigi omaosalus väheneb praegu MAKi kirjutatud 25 protsendilt viieteistkümnele, võtab see maaelult ära üle 114 miljoni euro.

Kogu töö korstnasse?

Põllumajandusministeerium ja arengukava koostamise töögrupid kirjutasid MAKi sisse Eesti riigi omaosaluseks 25 protsenti. Selline miinimummäär oli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul olnud Brüsseli nõue juba eelmisel rahaperioodil ja kehtis kuni 2013. aasta novembrini.

Aasta lõpuks jõudis Euroopa Parlament aga otsusele, et miinimummäär võib olla 15 protsenti. Otsus anti teada kõikidele liikmesriikidele ja nende ministeeriumidele.

Eesti maaelu arengukava oli just selleks ajaks pärast ägedaid vaidlusi valmis saanud ning saadetud kooskõlastusringile. Kui tuli Euroopa Parlamendi otsus, oli kaks võimalust: alustada kogu protsessi uuesti või jääda 25 protsendi juurde. Otsustati viimase variandi kasuks.

“See 25 protsenti ongi minimaalselt vajalik ja põhjendatud kaasrahastamine − see on vähim võimalus, et MAKi eesmärgid saaksid minimaalseltki täidetud!” ütleb põllumajandusminister veendunult. “Meie põllumajandus, toidutootmine ja maaettevõtlus vajaks konkurentsivõimelisena püsimiseks märksa enam investeerimisvõimalusi.”

Ministrit toetavad ka tootja­organisatsioonid. Oma seisukohad on esitanud põllumeeste keskliit, talupidajate keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda, aiandusliit, toiduliit, väikeettevõtjate assotsiatsioon jmt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja meelest on kahetsusväärne, kui rahandusministeeriumi otsus nulliks ELi eelarve­läbirääkimistel Eesti valitsuse ja organisatsioonide koostöös saavutatud häid tulemusi.

“Valitsus peab leidma võimalused maaelu arengukava vähemalt 25protsendiliseks kaasrahastamiseks. Selle vähendamine kahandaks Eesti põllumajanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet,” rõhutab EPKK juht Roomet Sõrmus.

Talupidajate keskliit lisab, et eelarve vähendamisega tekib oht, et löögi alla satuvad just väiksemad tootjad, kes moodustavad Eestile omase taludel põhineva hajaasustuse ja on Eesti maakultuuri edasikandjateks.

“Põllumajandusministeerium on koos teiste riigiasutuste ning põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonidega kaks aastat tegelnud huvigruppe rahuldavate lahenduste otsimisega. Selles töös osales ka rahandusministeeriumi asekantsler,” kirjutatakse Eesti Põllumeeste Keskliidu pöördumises. “Maaelu arengukava on suunatud maainimeste endaga toimetulemisele ning abituse vähendamisele. Rahandusministeeriumi nõude realiseerumisel väheneks oluliselt maaelu, keskkonnahoiu ja loomade heaolu toetused.”

Eesti Põllumeeste Keskliit teatas ka, et kuigi ei pooldata radikaalseid meetmeid, mida mitme riigi põllumehed ja maainimesed kasutavad oma eksistentsi eest võitlemisel, on praegu tegu kohtlemisega, mille jätkumisel ei saa välistada sarnaseid aktsioone.

Nii vähe kui võimalik

Rahandusminister Jürgen Ligi selgitab, et välisvahendite planeerimisel on Eestis alati lähtutud põhimõttest, et välisraha kasutamisel lisatakse sellele vähim lubatud riigipoolne omaosalus.

See võimaldab Ligi sõnul hoida riigieelarve paindlikuna, et saaks raha suunata hetke prioriteetidele, vajadusel ka põllumajandusele.

Rahandusministri seisukoht on, et miinimumist kõrgema riikliku omaosaluse maksmine paneks maaelu arengukava, võrreldes sotsiaal-, haridus- ja regionaalprojektidega, eelisseisu.

“Samalaadne näide on olemas aastast 2006 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridusministeeriumi haldusalast – algul oli ministeeriumidel planeeritud suurem omafinantseeringu määr ja seda vähendati valitsuse otsusega vähima nõutava tasemeni,” õigustab Jürgen Ligi. 

“Nüüd algavad ministeeriumide vahel läbirääkimised,” selgitab asjade edasist käiku Helir-Valdor Seeder. “Kui saavutatakse kokkulepe, minnakse kokkuleppega valitsusse; kui jääb lahkheli, minnakse lahkheliga, ja valitsus peab otsustama.”

Teisipäeva hommikul arutaski valitsuskabinet seda teemat. Kuna aga praegune valitsus lahkub tuleval nädalal, otsustati jätta MAKi raha uuele valitsusele vaielda.


MAK

Kooskõlastamine

- MAKi 2014−2020 kooskõlastamise tähtpäevaks (16. detsember) esitas oma kooskõlastuskirja kultuuriministeerium.

- 2013. aasta lõpuks esitasid oma kooskõlastuskirjad Riigikantselei, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, siseministeerium.

- Kaks kuud pärast MAKi 2014−2020 kooskõlastamise tähtaega esitas oma kommentaarid rahandusministeerium, kes jättis MAKi 2014−2020 eelnõu kooskõlastamata.

- Rahandusministeerium oli seisukohal, et rahastamiskavas on arvestatud suurema riikliku kaasfinantseerimise määraga (25%) kui ELi õigusaktides nõutud (15%).

- MAKi 2014−2020 rahastamiskava töötati välja ülemkogu kokkulepete (veebruar 2013) põhjal, mis nägid ette Euroopa Liidu poolseks osaluseks maksimaalselt 75% ja riigipoolseks vähemalt 25%.

Allikas: põllumajandusministeerium

Omaosalus võib meetmeti erineda

- Võimalus ELi osalust meetmeti diferentseerida (keskmine omaosalus 15%, meetmeti erinevad) tekkis ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimistel, kus Eesti esindajana osales põllumajandusministeerium.

- Euroopa Parlament kiitis ÜPP reformipaketi eelnõud (ehk suurema ELi toetuse osalusprotsendi võimalused) heaks 20. novembril 2013.

- Põllumajandusministeerium esitas samal päeval MAKi eelnõu kooskõlastamisele eelarvega, mis koosneb 75% ELi toetusest ja 25% riiklikust kaasfinantseeringust.

- Euroopa Parlamendi määrus, mis võimaldab kavandada MAKi meetmeti erineva riigipoolse kaasfinantseeringuga, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 20. detsembril 2013 ning jõustus 1. jaanuaril 2014.

Allikas: rahandusministeerium

Kuidas teised riigid toetavad

-  Läti valitsus kavandab maaelu arengukava 32protsendilist riigipoolset kaasfinantseerimist, lisaks on eelarves selleks aastaks kavandatud summad täiendavateks üleminekutoetusteks Euroopa Liidu lubatud maksimaalses mahus.

- Leedus on laual maaelu arengukava 25protsendiline kaasfinantseerimine ja täiendavate otsetoetuste maksmine.

- Lääne-Euroopa riigid panustavad maaelu arengukavade rahastamisel minimaalselt 47 protsenti riigieelarve vahendeid.

- Rootsis ulatub riigi osalus 50 ja Soomes 70 protsendini.

- Euroopa Liidu määruse kohaselt on riikidel võimalus panustada kuni 80 protsenti.

Allikas: EPKK