„Heitlikest ilmastikuoludest tingitud saagikadude vähendamiseks hakkame investeeringumeetme raames toetama niisutamissüsteemide ehitamist ja niisutamiseks vajalike seadmete ostmist,” ütles maaettevõtluse büroojuhataja Elar Neito. „Niisutussüsteemide lisamine toetatavate objektide hulka aitab vähendada lühiajaliste kuivade perioodide mõju ja tagada saagi ühtlasema kvaliteedi.”

Toetuse maksmise tingimused:

  • Toetust saab juhul kui investeering ei avalda negatiivset mõju looduskeskkonnale, sh veekogumile, kust vett võetakse. Üldjuhul võib niisutuseks vett võtta veekogumitest, mille seisund on vähemalt hea. Kui veekogumi seisund ei ole vähemalt hea, siis võtab toetuse saaja kohustuse vähendada oma senist veekasutust.
  • Taotlejatel, kelle põllumajanduslike toodete müügitulust moodustab üle 50% puuvilja- või marjakasvatuse toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu, antakse niisutusinvesteeringuteks toetust kuni 70% ulatuses abikõlblikest kuludest, sh noortele (kuni 40-aastastel taotlejatel) kuni 75% ulatuses abikõlblikest kuludest.
  • Toetuse saaja peab investeeringu järgselt hakkama niisutuseks kasutatavat veekogust mõõtma.

Teine suurem muudatus puudutab meetme sihtgruppi. Sarnaselt äriühingutega saavad nüüd toetust taotleda ka FIEd, kes on viimase kahe majandusaasta jooksul üle võtnud põllumajandusettevõtte. „Selle erisusega soodustatakse põlvkondade vahetust ja antakse toetuse taotlemise võimalus ka neile ettevõtjatele, kes on muutnud oma ettevõtlusvormi,” lisas Neito.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 145 miljonit eurot, millest 2017. aasta taotlusvooruks on kavandatud 22,5 miljonit eurot.

Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu tänavu 27. veebruarist kuni 6. märtsini.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.