Maaelu arengukavast makstavate keskkonnatoetuste tingimusi muudetakse

2014–2020 perioodi maaelu arengukava keskkonnatoetusi saab taotleda 2017. aastal kolmandat korda. Perioodi alguses võetud kohustused on poole peal ning nende raames on välja makstud juba üle 130 miljoni euro.

„Täpsustasime keskkonnatoetuste taotlemise nõudeid, täiendasime toetatavate kultuuride loetelu ja suurendasime mesilaste korjealade rajamise ühikumäära pea poole võrra,” ütles põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik.

Keskkonnatoetustes tehakse järgmised muudatused:

• Keskkonnasõbraliku majandamise toetuses tõstetakse mesilaste korjealade rajamise lisategevuse ühikumäära 100 eurolt 193 eurole hektari kohta aastas.
• Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse ning mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuses täiendatakse toetatavate kultuuride loetelu (koos minimaalsete istutustihedustega) nelja uue kultuuriga: harilik sarapuu, söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits ja harilik pihlakas.
• Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuses lubatakse valge ristiku „Jõgeva 4“ sertifitseeritud seemne mittesaadavusel kasutada sama põllukultuuri aretusseemet.
• Loomade heaolu toetuses ei saa sigade Aafrika katku tõttu kuni 2020. aastani toetust taotleda sigade lisategevuse nõude (pääs välialale) täitmise eest..
• Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuses täpsustatakse hooldamise nõudeid, nt tingimusi, millistel juhtudel Keskkonnaamet erandkorras hekseldamist lubab ja millal ning millistel tingimustel on neil õigus määrata lisatingimusena puittaimestiku eemaldamine või niite äravedamisele varajasem tähtaeg.
• Määrusega piiratakse ka Rail Balticu raudtee trassi koridoris asuva maa kohta pindalatoetuste taotlemist. 2017. aastast alates ei või võtta uut ega suurendada viieaastast kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks.