Esimees Helir-Valdor Seederi sõnul tutvus komisjon põhjalikult nii loomade eestkoste organisatsiooni MTÜ Loomus esitatud kui ka ekspertide ja karusloomakasvandusega seotud ettevõtete seisukohtadega.

Komisjoni istungil ilmnes arutelu käigus, et fraktsioonides puudub ühine seisukoht karusloomafarmide keelustamise poolt või vastu ning ka komisjoni liikmete hulgas olid nii farmide keelamise kui ka jätkamise pooldajaid. Mitmel korral kõlas seisukoht, et tegu on kunstlikult tõstatud küsimusega. Tõdeti, et vaatamata komisjoni otsusele on igal Riigikogu liikmel võimalus algatada eelnõu, mille arutelu ja hääletus toimuks siis juba täiskogus.

„Kaalusime nii poolt- kui ka vastuargumente. Leidsime, et komisjonis häälteenamusega teema läbihääletamine ei ole hea lahendus. Riigikogu täiskogu arutelul jääb igal Riigikogu liikmel võimalus langetada otsus isiklikust seisukohast ja veendumusest lähtuvalt ning seda ka põhjendada,“ ütles Seeder.

„Loomakaitsjate pöördumise kõrval esitati ka karusloomakasvanduste jätkamist nõudev pöördumine, millele olid alla kirjutanud 54 maaelu ja põllumajandusega seotud organisatsiooni ning ettevõtte esindajat,“ lisas Seeder.

Maaelukomisjoni liige Artur Talvik viitas samuti kunstlikult tõstatud probleemile, millel puudub mõistlik talupoeglik lähenemine. Samas toetas ta kollektiivsete pöördumiste käsitlemise vajadust Riigikogu täiskogu istungil, et pöörata rahva algatustele väärilist tähelepanu ja anda kõikidele saadikutele võimalus öelda arutelu käigus välja oma seisukoht.

Eesti lähiriikidest tegutsevad karusloomakasvandused Soomes, Lätis, Leedus, samuti Poolas, Maltal, Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Prantsusmaal, Tšehhimaal, Slovakkias, ja Bulgaarias.