"Võimalikeks põhjusteks peetakse põllumajanduskeemia kasutamist, mesilaste haigusi, ühekülgset ja vaesustunud toidubaasi, probleeme talvitumisega, mesilaste stressi ning geneetilise mitmekesisuse kadumist," selgitas Tomemaa.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna teadur Reet Karise märkis, et mürkide tegelikku mõju on üsna võimatu täpselt hinnata. "Põldkatsete läbiviimine on väga keeruline ning kuna mesilased on kliimatundlikud, siis ei ole ka mujal maailmas tehtud uuringud Eestis üks-üheselt rakendatavad," selgitas ta.

Põllumajandusministeerium on maaülikoolilt tellinud mesilasi puudutava uuringu ning paari aasta pärast on meil selles valdkonnas teadmisi loodetavasti rohkem.

Kutseliste Mesinike Ühingu ja Mesinike Liidu esindajad andsid ülevaate Eesti mesinduse olukorrast ja struktuurist, meetoodangust, mesindusorganisatsioonidest ning nende koostööst rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti võrdlesid nad Eesti mesinduse olukorda naaberriikidega. Välja toodi mesinduse arengusuunad ning mesindussektori ootused riigile.

Komisjon tegi mesindusorganisatsioonide esindajatele ettepaneku saata neile kirjalik ülevaade probleemidest, mis on tekkinud suhtlemisel ministeeriumi või Veterinaar- ja Toiduametiga ning õigusaktide rakendamisel. Saadud info põhjal pöördub komisjon vastavate asutuste poole ja vajadusel teema arutelu jätkub.