Kertu Kärk kinnitab, et maaeluministeeriumi pressiteadetes pole kordagi valeväiteid levitatud ning pealkirjad pole olnud eksitavad.

Pressiteadetes on tema sõnul järjepidevalt kirjas, et raha eraldati Maaelu Edendamise Sihtasutusele, kes saab kasutada seda käibekapitali laenude väljastamiseks.

Kertu Kärk tõi esile, et ministeerium lükkab ümber järgmised väited:

- Artiklis väidetakse, et räägitakse palju riskijuhtimisest, samas jäetakse riskide hajutamine ainult põllumehe kanda.

- Sel aastal kasvavad otsetoetused 10 miljoni euro võrra — see aitab osaliselt rasket olukorda leevendada. Otsetoetusi makstakse põllumeestele käesoleval aastal 133 miljoni euro ulatuses.Otsetoetustega on põllumehele kindlustatud sissetulekuosa, millega ta võib arvestada olenemata ilmastikust ja turuolukorrast, ja see võimaldab vähendada sissetuleku kõikumisriske. Samuti jätkab Vabariigi Valitsus täismahus üleminekutoetuste maksmist, mida sel aastal põllumehele makstakse 18 miljoni euro ulatuses.

Lisaks saab riske maandada pikaajaliste meetmete abil:
- Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus — investeeringud maaparandusse, nt oma kuivendussüsteemi seadedrenaažiks rekonstrueerimisel, kus kuivendussüsteem täidab nii kuivendamise kui ka niisutamise ülesannet. Maksimaalne toetusmäär kuni 90% abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimaalne suurus 520 000 eurot.

- Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks: niisutusinvesteeringud. Maksimaalne toetuse määr on kuni 70% abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimaalne suurus 500 000 eurot.

- Põllumajanduskindlustustoetus: toetatavad on kindlustusmaksed (kuni 70% ulatuses). Hüvitatavad kahjud — ebasoodsad ilmastikutingimused; looma- või taimehaigus; kahjurite levik; keskkonnajuhtum; meetmed taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või leviku piiramiseks. Kindlustatavad esemed — tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused, kodulinnud ning mesilaspere.

Artiklis väidetakse, et maaeluministeerium väldib eriolukorra väljakuulutamist.

Eriolukorra väljakuulutamise võimalust Kertu Kärki sõnul tänane Hädaolukorraseadus seoses põuaga ette ei näe.

Hädaolukorraseaduse kohaselt on hädaolukord sündmus, sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Hädaolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, kui tavapäraste meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada ja vajalik on rakendada täiendavaid inimeste põhiõigusi ja vabadusi piiravaid meetmeid. Täna ei ole põuda käsitletud hädaolukorra ega eriolukorrana.

Maaeluministeerium teeb koostööd ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA), et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud.

Oleme sektorit teavitanud, et kui põua tõttu jääb täitmata mõne toetusmeetme nõuded, siis tuleks sellest teatada PRIA-le. PRIA saab seda vastavalt toetusreeglitele käsitleda eriolukorra või vääramatu jõuna, ning sellistel puhkudel toetust tagasi ei nõuta. PRIA poole peaks pöörduma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada.