Maaeluministeerium ootab ettepanekuid otsetoetuste nõuete muutmiseks
Põllumajandusmaa hooldamisel kehtib alates 2015. aastast nõue, et tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal tuleb lisaks niitele ka hekseldatud rohi teatud ulatuses kokku koguda.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumehel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, mitte suunata teda vaid toetuse nimel tootma.
„Kuna põllumajandusmaa hooldamisest sai peagi omaette ettevõtlusvorm, lisati 2015. aastal täiendava nõudena kohustus lisaks niitele ka hekseldatud rohu kokku kogumiseks,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
„2017. aastaks tuleb otsetoetuste puhul otsustada, kas edaspidi tuleb hekseldatud rohi ilma erisuseta täies ulatuses kokku koguda, lubada hekseldada ilma heksli kokku kogumiseta või kaaluda muid alternatiive. Kuulasime eile ära põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu liikmete ettepanekud. Sektori esindusorganisatsioonide ettepanekuid ootame nädala lõpuks, misjärel kujundame lõpliku seisukoha.“
Samuti oli eile toimunud nõukogu istungil arutusel e-PRIA-le ülemineku tegevuskava.
„Elektroonilise taotlemise aktiivsus on aasta-aastalt kasvanud. Senine kogemus on näidanud, et see lihtsustab taotlemist PRIA klientide jaoks ja lühendab taotluste menetlemise protsessi. Seepärast on kavas viia 2019. aastaks järk-järgult kõikide meetmete puhul taotlemine e-PRIA-sse, pärast mida on toetuse taotlusi võimalik esitada üksnes elektrooniliselt,“ lisas Tarmo Tamm.
„Põllumajandustootjatele on oluline teada, et PRIA on mõelnud ka tugisüsteemi arendamisele, et tagada e-PRIA nõustamine kõigile, kes seda vajavad.“
PRIA andmetel kasutavad põllumehed elektrooniliselt taotlemise võimalust üha aktiivsemalt. Kui 2014. aastal esitati pindalatoetuste puhul elektrooniliselt 54 protsenti taotlustest, siis 2016. aastal oli juba 87 protsenti.
Lisaks anti ülevaade kavandatavatest muudatustest turuarendustoetuse tingimustes. Peamised kavandatavad turuarendustoetuse muudatused on seotud lihtsustamise, toetatavate tegevuste ja sihtgrupi laiendamise ning minimaalsete taotletavate toetussummade kehtestamisega. „Vaatame olemasolevad toetusinstrumendid üle ja suuname neid enam ekspordile, turuarendustoetus on esimene näide sellistest sammudest“, lisas maaeluminister Tarmo Tamm.
