Nimelt on 8% Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste eelarvest võimalik maksta raskustes sektorile täiendavaks toetuseks. „Põllumajandussektori esindusorganisatsioonid ettepanekut toona ei toetanud,“ ütles minister. Eestimaa Talupidajate Keskliit esitas siiski hiljem oma alternatiivsed ettepanekud.

„Pärast saadud ettepanekute kaalumist tegime plaani väiksemas mahus, kuna väikese ja keskmise suurusega karjades on loomade arv oluliselt vähenenud,“ ütles Kruuse. 2017. aastal tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni. 101–400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta.

„Viimastel päevadel on minu poole pöördunud mitmed piimakarjakasvatajad küsimusega, miks ei lisatud üle 400 piimalehmaga karjasid uude toetusskeemi,“ ütles minister. „Lühike vastus on see, et esindusorganisatsioonid ei toetanud seda mõtet. Kui esindusorganisatsioonide seisukoht on muutunud, tuleb küsimus uuesti üle arutada. Seepärast kutsun teisipäevaks kokku esindusorganisatsioonide ümarlaua,“ lisas minister.

Mis varem on toimunud?
  • Juunikuus toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus võimalusi tutvustades oli Maaeluministeeriumi algne ettepanek rakendada toetust kogu sektorile. Otsetoetus kasvanuks plaani järgi 2017. aasta tasemelt 120 €/ha aastaks 2020 tasemeni 160 €/ha, samuti oleks kuni 100 pealistele karjadele saanud maksta toetust 150 eurot piimalehma kohta ja üle 100-pealistele karjadele 90 eurot piimalehma kohta. Ettepaneku järgi oleks tootmiskohustusega seotud toetuste eelarve olnud 9,7 miljonit eurot aastas.
  • Põllumajandussektori esindusorganisatsioonid ettepanekut ei toetanud. Eestimaa Talupidajate Keskliit esitas siiski hiljem oma alternatiivsed ettepanekud.