Maamajandus

Maaeluminister: me ei saa vassimist ja valetamist maha vaikida ja tolereerida

 (19)

Urmas Kruuse
Urmas KruuseFoto: Rauno Volmar

Maaeluminister Urmas Kruuse andis VTA peadirektori vabastamise ja kriisi olukorras tegutsemise kohta intervjuu, kus räägib lahti põhimõtteid, kuidas kriisiolukorras käituda.

Miks osteti aasta tagasi mobiilne seapõleti Hurikan 1000E, kas see oli õige otsus?

Otsus tehti ja seade osteti põllumajandusministri Ivari Padari ajal, et saada täiendavat põletusjõudlust katkutingimustes, kui seda peaks vaja olema. Põleti ostmine on mõistetav. Komisjon käis seda Lätis vaatamas, seal selline töötas.

Vireenis tehti enne katku jõudmist kodusigadeni ka väike katsetus, aga tookord põletati vaid mõned sead ja otsustati, et töötab.

Üks põleti tsükkel on 3,8 tonni sigu, põletustsükkel 8 tundi. Kui neli tsüklit läbi saab, tuleb teha paus ja põletit 8 tundi jahutada. Seejärel läheb veel kaks tundi selle uuesti üleskütmiseks.

Esimeste katkujuhtumite puhul selgitati mulle, et põleti kohalevedu ja üleskütmine pole mõttekas. Esimest korda katsetati põleti kasutamist 31. juulil, kui see viidi OÜ-sse Heko Põld, kuna seal tuli kahjutustada suur hulk katku tõttu hukatud sigu. Põleti toodi sealt sama targalt tagasi, kuna ta ei käivitunud, ja hukatud sead – kokku pea 60 tonni – veeti Vireeni ära kahe päeva jooksul.

Siis kutsuti Inglismaa spetsialist põletit parandama, kes vahetas rikkis düüsi ära. Tänase päeva seisuga on seda uuesti katsetatud ja see peaks olema nüüd töökorras.

Seotud lood:

Seega põleti on kasutatav ja selle abil saab Vireeni koormust vähendada, kui farmidesse peaks seakatk jõudma. Küll pole põleti imerelv, mis kogu olukorra lahendaks. Tõde on see, et meil pole praegu seakorjuste suures koguses kahjutustamiseks piisavat võimsust. Kuigi seakatku oht on endiselt väga suur, siis pole põletusvõimsust mõistlik suurendada. Pigem tuleb leida võimalusi, kuidas koormust hajutada. Näiteks rajada Vireeni juurde külmladu, kus vajadusel saaks hoiustada põletamist vajavat materjali. Võimalus on muidugi ka matta, kuid see on absoluutselt kõige viimane variant.

Kui Vireenil oleks külmladu, saaks matmise vajaduse viia miinimumini.

Väidetakse, et Hekos põleti kasutamine oli ministri korraldus. Kas oli?

Jah, see oli minu tungiv palve ja nõudmine, sest siiani oli mittekasutamist põhjendatud, et üks kogus on liiga väikene ja teine liiga suur. Miks ma seda nõudsin – sellepärast, et ükskord ometi saada teada, millist täiendavat võimsust põleti pakub. Mõni on väitnud, et tegemist oli n.ö näidispõletamisega, et avalikkus ja ajakirjandus rahule jääksid. Absoluutselt mitte, see oli test, kas masin töötab või mitte lubatud võimsusel.

Hekos oli ainuõige koht seda kasutada, sest see oli kogus, mida oleks võimalik põletada ka Vireenis – niisiis oli see põletamine n.ö turvatud, ja sead said ka ilma põletita põletatud. Ei saa asja ostmiseks raha kulutada üle 200 000 euro ja see kogub tolmu kuskil nurgas.

Kas VTA ja Vireen olid põleti kasutamise OÜ-s Heko Põld nõus või vastu?

Mind üritas ümber veenda Vireeni juhataja, rääkides, kui kallis see on ja läheb mitu korda kallimaks kui Vireenis põletamine. Mina soovitasin seda tungivalt kasutada, et teada saada,

milline meie põletamise ressurss tegelikult on. Kriisiolukorras on oluline teada, milline on asjade tegelik seis. See pole aeg pabertiigrite imetlemiseks.

Kui selgus, et põleti tegelikult ei töötanud, kuid arve esitati nagu töötanuks, siis kui suur oli rahaline vahe?

Asja tuum pole mitte rahaline pettus, vaid see, et kaks tippjuhti leppisid kokku valeinfo andmises ja hiljem valearve tegemises. Selle loo juures on minu jaoks kõige suurem probleem avalikkusele valetamine. See pole lihtsalt aktsepteeritav ja ma ei näe võimalust, kuidas selliselt käituvad tippjuhid saaksid jätkata riigi teenistuses. Selline käitumine kahandab riigi usaldusväärsust. See pole kompromissikoht.

Rahaline vahe mobiilses põletis ja tehase töötlemise vahel polnud märkimisväärne. See oli umbes samas suurusjärgus, kui seda maksnuks Vireenis põletamine. Kuigi algul räägiti mulle, kui kalliks see ikka läheb.

Kas siis mida täpselt valetas?

Algul vassis poolteist nädalat Persidski, kes seletas, kuidas põleti töötas ja mida nad tegid.

Hiljem selgus, et Pärtel mahitas seda valetamist. Kui Ago Pärtel ütleb, et tema distantseerib end sellest tegevusest, siis see ei ole tõsi – tema vastutab kõigi lepingute sisu, sõlmimise ja täitmise eest. Me ei saa lubada sellist asja, et ülemused hakkavad oma alluvaid mõjutama ja soovitama neil valetada.

Pärtel ütleb, et tema ei ole käskinud valetada avalikkusele justkui Tartumaal oleks kasutatud põletit. Samas Tartumaa veterinaarkeskuse juht Anneli Kask ja Rait Persidski on öelnud, et käskis küll. Niisiis on mitme inimese sõna ühe vastu.

Kui Persidski ja Pärtel oleksid samal päeval tulnud avalikkuse ette ja öelnud, et seade oli katki, kutsume spetsialisti ja parandame selle ära, sead aga viime Vireeni, siis meil poleks vaja praegu neid asju rääkida.

Rõhutan veel üle, et küsimus pole selles, kas põleti töötas või mitte. Küsimus on üksnes selles, kuidas riigi heaks töötavad tippjuhid käitusid ja hakkasid avalikult valetama. Kuna uurimine on näidanud, kuidas vales ka omavahel kokku lepiti, kuidas alluvat valetama juhendati, siis minu arust ei saa olla siin kaksipidi mõistmist – see tuleb üheselt hukka mõista.

Miks oli vaja välja vahetada Vireeni nõukogu? Kas sellepärast, et see otsustas juhataja saatuse teisiti kui teie soovisite?

Ainult kaks nõukogu liiget julgesid, olles kogu materjali ära kuulanud, hääletada selle poolt, et Persidski on valetanud ega sobi tehast juhtima. Minu jaoks jäi sügavalt arusaamatuks ülejäänud nõukogu liikmete arutluskäik. Nõukogu arutluskäik, et Persidskil on vaid kolm kuud veel jäänud lepingu lõppemiseni, ei ole õige suhtumine. Me ei saa selliseid asju tolereerida ega vaikselt pealt vaadata, sest mida me siis järgmisena hakkame heaks kiitma? Me ei tohi luua pretsedenti, et asi vaikitakse maha ja kõik läheb samamoodi edasi. Ausus ja läbipaistvus on Eesti tippametnike esmane kohustus.

Kas on õige sellises kriitilises olukorras, nagu praegu on, jätta selline tauditõrjeks ülioluline asutus nagu VTA ilma peata? Ka loomaarstid on Pärteli kaitele tõusnud – nad ei tee ju seda ilma põhjuseta?

Mida nad kaitsevad? Kas vassimist ja valetamist? Mina ei ole seda meelt. Ma pole pannud kordagi kahtluse alla Ago Pärteli erialast pädevust, küll pole valetamine ja alluva valetamisele instrueerimine asi, mida riigi tippametnik endale lubada saab või võib.

VTA on praegu kindlates kätes. VTA-l on kaks asedirektorit, samuti on igas maakonnas veterinaarkeskuse juhataja, kes juhib ka maakondlikke tauditõrjekomisjone. Kriisi juhtimises on väga oluline meeskonnatöö, ka asedirektorid on mõeldud selleks, et nad suudavad kriisiolukorras organisatsiooni juhtida. Samuti on Riigikantselei kuulutanud välja konkursi uue peadirektori leidmiseks ja loodame, et peagi on VTA uus peadirektor paigas.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare