Maaeluminister: nädala lõpus taotleme Euroopa Komisjonilt erakorralist abi

"Oleme kohtunud mitmete pangajuhtidega, kes on avalikult kinnitanud, et tulevad põllumeestele appi," vastab maaeluminister Tarmo Tamm maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse pöördumisele, mis avaldati Maalehes pealkirjaga "Laenu refinantseerimine uue laenuga põllumehi tegelikult ei aita".

Tarmo Tamme vastus:

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda korraldas taime- ja loomakasvatajate seas uuringu, mille esialgsete tulemuste põhjal jääb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% mullusest väiksemaks ning on oht, et loomakasvatajad ei suuda hooaja lõpuks piisavalt rohusööta koguda ja suur osa sellest tuleb juurde osta.

Sea- ja linnukasvatajate peamiseks mureks on söödavilja suur hinnatõus ja selle kättesaadavus koduturul. Nädala lõpus saadame Euroopa Komisjonile selle uuringu põhjal tehtud põuakahjude esialgse analüüsi ja taotleme komisjonilt erakorralist abi. Edasisi tegevusi saame planeerida, kui on selgunud täpsed põuakahjud ning tulnud tagasiside Euroopa Komisjonilt. Pärast seda, kui Euroopa Komisjon on oma seisukohad esitanud, pöördub Maaeluministeerium valitsuse poole, et põllumehi erakorraliselt toetada.

Maaeluministeeriumi ja valitsuse pressiteadetes on järjepidevalt ja selgelt kirjas, et raha eraldati Maaelu Edendamise Sihtasutusele, kes saab kasutada seda käibekapitali laenude väljastamiseks. Laen on kiireim lahendus raha põllumeheni viimiseks. Erakorralise toetuse raha jõuaks põllumeesteni kõige varem järgmise aasta kevadel. Ka põllumajandussektori esindusorganisatsioonid on käibekapitali laenu pidanud oluliseks ja reaalseks abiks, mida riik saab anda põua käes kannatavate põllumeeste olukorra kergendamiseks ja ettevõtete käibevahendite puuduse leevendamiseks. Alates 27. augustist alustas MES käibekapitalilaenude väljamaksmist.

Läti põllumajandusministeeriumi andmetel ei ole Läti põllumajandusminister või valitsus seoses põuaga eriolukorda välja kuulutanud.

Erakorralise toetuse raha jõuaks põllumeesteni kõige varem järgmise aasta kevadel.

Oleme korduvalt välja toonud ja selgitanud, et Eestis eriolukorra väljakuulutamise võimalust tänane hädaolukorraseadus seoses põuaga ette ei näe. Hädaolukorraseaduse kohaselt on hädaolukord sündmus, sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

Nii mõnelgi põllumehel on lepingutes kirjas, et ilmastikku vääramatuks jõuks ei loeta.

Hädaolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, kui tavapäraste meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada ja vajalik on rakendada täiendavaid inimeste põhiõigusi ja vabadusi piiravaid meetmeid. Täna ei ole põuda käsitletud hädaolukorra ega eriolukorrana. Analüüsime teiste liikmesriikide seadusandlust ja selle põhjal otsustame edasised sammud vastava regulatsiooni täiendamise osas. Samas tuleb arvestada, et ka väikesemahulisele õigusaktimuudatusele võib kuluda mitmeid kuid või isegi aasta. Seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse jaoks tuleb kõigepealt määratleda probleem ja selle ulatus: kas probleem on kokkuostjatega kokkulepitud mahtudes või hindades ning kui paljudel seda probleemi esineb.

Kui me räägime eriolukorra ja lepinguliste suhete vahelisest vahekorrast, siis eelkõige tuleb vaadata, mis igal konkreetsel juhtumil on lepingusse kirja saanud ja milline on lepingus vääramatu jõu käsitlus. Näiteks nii mõnelgi põllumehel on lepingutes kirjas, et ilmastikku vääramatuks jõuks ei loeta. Sellisel juhul ei aita ka eriolukorra väljakuulutamine.

Oleme kohtunud mitmete pangajuhtidega, kes on avalikult kinnitanud, et tulevad põllumeestele appi.

Oleme kohtunud mitmete pangajuhtidega, kes on avalikult kinnitanud, et tulevad põllumeestele appi, nagu ka eelmisel sügisel, kui põllumeestele valmistas probleeme liigniiskus.

PRIA on kinnitanud, et põllumeestele makstakse pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. Samuti oleme nii ministeeriumi kui ka PRIA poolt rõhutanud, et põllumehed peavad PRIA-t teavitama, kui põua tõttu jäävad täitmata toetusmeetmete nõudeid, sest siis saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ning sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.

Tunnustan valitsuspartnereid, et valitsus on olukorrale kiiresti reageerinud ja olulised otsused vastu võtnud.