“Adraga künd ja minimeeritud mullaharimine on meie jaoks minevik,” sõnab pereisa Toomas Tobreluts, viidates 2008. aastal soetatud Uus-Meremaa päritolu täisotsekülvikule Cross Slot. “Aga ainult külvikust ei piisa selle tehnoloogia puhul – peab olema ka viljavaheldus, mis takistab haiguste levikut, see on kohustuslik.”

Mees ütleb naljatledes, et sellepärast ta ei künna, et on erialalt mehhanisaator, mitte agronoom. Tegelikult tuli otsekülvile ülemineku idee poeg Taavilt, kes kasutab põllutarkuste omandamiseks peamiselt internetivõimalusi. Seejärel käidi Saksamaal masinaga tutvumas ja ostetigi toetuse kaasabil ligi kolm miljonit krooni maksnud otsekülvik ära.

Palju vahekultuure

Cross Sloti otsekülvik on varustatud seemenditega, mis teevad mulda ristivaod, mille ühele poolele paigutatakse seeme ja teisele poolele väetis. Liikunud muld ja taimejäänused paigutatakse samasse kohta tagasi ning vaod surutakse kinni surveratastega, millega reguleeritakse ka seemnete külvisügavust. Masinate kõrval on kujundanud Tobrelutsud uut külvikorda eesmärgiga, et tulevikus ei jääks ükski põld talveks taimkatteta. See on tähtis, et vältida taimetoitainete, eriti lämmastiku väljaleostumist. Kavas on suurendada talikultuuride osakaalu ja kasvatada rohkem ristikut või võtta kasutusele muid vahekultuure.

Ta märgib ära oma viie aasta viljavahelduse skeemi: raps, talivili, varane oder ristiku allakülviga, ristik, jälle teravili ja siis uuesti raps. Talivili koristatakse ära augusti esimestel päevadel, ja kui muidu jääb põld kolmeks kuuks taimkatteta, siis Tobrelutsu sõnul saab sel ajal kasvatada vahekultuure. Tema enda põllul kasvavad vahekultuuridena vikk, tatar, põld- või valge sinep, talirüps, samuti kõrrelised heintaimed, mis aitavad parandada mullastiku struktuuri ja siduda toitaineid.

Otsekülvi plussid

2011. aastal Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitliga pärjatud OÜ Pirmastu omanik Toomas Tobreluts ütleb, et kokkuhoid polegi künnita mullaharimistehnoloogia puhul esmane, kõige tähtsam on saada muld korda. “See tehnoloogia on mullasõbralik,” selgitab ta
ja viitab kevadisele kündmisele, mille käigus palju mulda õhku paiskub ja minema triivib. “Kõige parem huumus viiakse mullaharimisega põllult minema. Otsekülvi korral väheneb ka toitainete leostumine. Ja selge see, et kütust kulub vähem.”

Tobrelutsude eesmärk on lihtne – saada muld korda ja tõsta selle viljakust, et head saaki saaks. See on kasulik nii endale kui keskkonnale. “Me ei rakenda oma harimisvõtteid nõuete täitmiseks, me teeksime seda niikuinii,” nendib Toomas Tobreluts.

Vahekultuuride, talvise taimkatte ja otsekülviga on tulevikus võimalik tunduvalt vähendada mineraalväetiste ja haigustõrjevahendite andmist põllule.



Põhimõtted

Säästva põlluharimise puhul asendatakse mehaaniline harimine mulla bioloogilise segamisega – mullaharimise ja mulla toitainete tasakaalustamise ülesandeid täidavad mulla mikroorganismid, juured ja muu mullafauna. Mullaviljakuse eest hoolitsetakse mulla katmise, külvikordade ja umbrohutõrje kaudu.

Mulla minimaalne häirimine (otsekülv, minimeeritud mullaharimine) kaitseb mulla struktuuri ja mullafaunat ning säilitab orgaanilist ainet.

Mulla pidev kate (haljasväetistaimed, jäägid, multš) kaitseb mulda ja tõrjub umbrohtu.

Mitmekesised külvikorrad ja segaviljelus mõjuvad soodsalt mulla mikroorganismidele ning kahjulikult taimekahjuritele, umbrohule ja haigustele.

Allikas: http://soco.jrc.ec.europa.eu