Maailma tähelepanu on märgaladel

Täna on rahvusvaheline märgalade päev, mis keskendub märgalade rollile puhta vee tagamisel. Eestis tähistatakse seda päeva eri paigus toimuvate infopäevade, loodusõhute ja -matkadega.

1971. aastal Kaspia mere ääres Ramsari-nimelises Iraani linnas allkirjastati rahvusvaheline kokkulepe selleks, et kaitsta märgalasid mitmete ohtude eest. Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, millega on tänaseks liitunud 164 riiki.

“Tänavusel märgalade päeval pööratakse kogu maailmas erilist tähelepanu märgalade ja puhta vee vahelistele seostele. Märgalad, sealhulgas mitte ainult veekogud, vaid ka sood ja rabad ning märjad niidud ja metsad on inimesele oluliseks puhta vee allikaks, aidates säilitada põhjavett,” sõnas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman, kes on ka Eesti Ramsari komisjoni liige.

Märgaladeks nimetatakse kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad. Rahvusvaheliste märgalade nimestikku on lisatud kokku 2083 märgala, neist 17 astub Eestis. Siinsete märgalade kogupind hõlmab 306 700 hektarit, neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid, Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.