Millised on börsid, mis maailma viljahinda mõjutavad, ja mis seis neil hetkel on?

Chicago börs (CBOT) on peamine, kus tehakse suurem osa maailma viljatehingutest. See tähendab, et väga suur osa viljahindadest pannakse paika USA turul eelkõige sealsete viljavarude ning saagiprognooside alusel, on aga mõjutatud ka üldisest rahvusvahelisest pakkumise ja vajaduse tasakaalust.

Euroopas jälgitakse peamiselt Pariisi Matifi või Londoni Liffe’i börsi, mis aga järgivad omakorda Chicago trende.

Kõik maaklerid Euroopas ja ka suuremad teravilja kokkuostjad Eestis alustavad päeva Chicago uudistega – see annab indikatsiooni, milliseks võivad viljahinnad eelseisvaks päevaks kujuneda.

Kauplemine käis vanasti börsihoones kohapeal, kuid nüüdseks on 80% kolinud internetti. Mis tähendab, et selles osalevad üle maailma kõik, kes soovivad oma seisvat raha kuskil kasvatada. Sellest tuleneb järjest suurem hindade kõikumine.

Millised riigid määravad maailma viljahinna?

Maailma ühed suuremad nisu eksportijad on Argentina ja Austraalia. USA on maailma suurim viljatootja, 18% kogu viljast, lisaks suured õlikultuurid soja ja päevalill. Suur tootja on ka India seitsme protsendiga. Venemaa toodab 5% maailma viljast, aga oma läheduse tõttu mõjustab ta meie hindu enim. Viljaturul on hetkel kolm peamist mõjutajat − kuiv august Austraalias, Venemaa ekspordimahud ja sealsed uudised ning USAst oodatava saagi numbrid. Kuiv on olnud nii Venemaal, Lõuna-Euroopas kui USAs.

Viimased uudised Austraaliast, kus on osaliselt külv just tehtud, räägivad samuti sademete vähesusest. Seepärast on tingimused uue saagi algfaasiks kehvad, mistõttu suurt kogusaaki ei ennustata. Üldiselt on eelseisvate kuude ilm kogu lõunapoolkera jaoks väga suure tähtsusega.  

Maailma suurim viljatootja on USA, tema järel on kohe 17% Hiina, kuid tema toodab enamiku oma turu tarbeks ning maailma viljahinda ei mõjuta.

Milline on maailma viljaturu hetkeseis?

Euroopa söödanisu hinnataset mõjutab praegu Põhjamaade ja Baltikumi hea saak. Söödanisu on palju just meie regioonis ja ostjad on jäänud ootele, mistõttu hinnad on septembri alguses veidi languses.

Kuna kaupa on palju ja laevadega kitsas, siis laevade rendihinnad on tõusnud. Pealegi on laevu raske õigeks perioodiks leida. Nii võib juhtuda, et ekspordihinnad praeguse tarne korral on madalamad kui hilisematel kuudel. Nisu tonnihinnad sadamates võivad seepärast kõikuda 220−230 euro vahel.    

Odrasaagid on mujal Euroopas ülihead, mistõttu odra tonnihind on kukkunud ca 25 eurot. Hea odrasaak on mõjutanud ka õlleodra hinda. Söödaodra ja õlleodra hinnavahe on hetkel väike, 12−15 eurot.  

Suur roll on Venemaal, kus viljahind on veidi madalam. Kuigi Venemaa on oma võimalikust ekspordimahust juba ca 25% müünud, tuli mõne aja eest uudis, et Venemaa ei plaani veel eksporti lõpetada, ehkki põud on saaki vähendanud. Pärast seda teadet on alates 30. augustist nisufutuuride hinnad langenud 2,1%. Trend jätkub ilmselt mõnda aega, kuni Venemaa eksporditavast teraviljast tühjaks jookseb. Kui Venemaa mingil hetkel sulgeb turu ekspordiks, võib see anda tõuke uuele tõusule.

Rapsi kasutamine Euroopa Liidus on langenud nelja aasta madalaimale tasemele (21,3 mln tonni). Kuna Euroopa tootmismaht on aga 19 mln tonni, tuleb Euroopasse sellegipoolest importida ca 2 mln tonni.

Hinnaliikumist mõjutab ka euro ja USA dollari suhe. Kui euro on nõrgem, siis on Euroopa vili USA turuga võrreldes konkurentsivõimelisem. Septembri algul aga euro, vastupidi, tugevnes.

Niisiis on mõningad langused praegu, varumishooajal, toimunud. Edasised muutused olenevad ilmastikust ning lähiturgudel toimuvast.

Eestis on viljasaagid suured, ent kuuldavasti kvaliteet kesine.

Teraviljasaaki prognoosime 20−25% rohkem kui eelmistel aastatel − erinevalt Lõuna- Euroopast on Eestimaa põllud saanud piisavalt niiskust. Selle aasta Eesti rapsi saak tuleb suurepärane. Kuna suvirapsi koristus alles algab, on kõige tähtsam ilus ilm.

Kuigi saagid on head, on kõrge kvaliteediga toiduvilja vähe. Tagasilööke on just proteiini osas, mistõttu palju vilja ei kvalifitseeru toiduviljaks. Kohati on ka langemisarv madal.

Kuna vihma ning kuivatimahu puuduse tõttu on viljakoristamine hiljaks jäänud, võib näha juba ka söödavilja kvaliteedi halvenemise märke. Nii mitmedki põllumehed on hädas fusarioosiga. Kuna on märg, siis on põhiküsimus, kas kogu saak ka põllult kätte saadakse – suviviljade koristusega sai alustada alles septembri alguses.

Kui on näha, et kvaliteet ei anna kokkulepitud taset välja, võidakse võimalusel mööndusi teha ka kvaliteedis. On muidugi teatud näitajad, mida kõik kokkuostjad peavad jälgima.

Ohtu, et vili kätte jääb, ei ole. Eksportida saab kindlasti, kõik sõltub lihtsalt hinnast. Probleeme võib olla neil põllumeestel, kellel pole hoidlat ning kes tahavad vilja kiirelt realiseerida.

Septembri algul oli Eestis ekspordiks müüdud lepingutega ca 200 000 tonni ehk 20−25% kogusaagist. Pilt muutub aga kogu aeg. Samuti muutub iga päevaga välja saadetud laevade arv. Septembri keskpaigaks on ehk 10−15 laeva ära sõitnud, suurem osa laevu liigub oktoobris ja novembris.