Maailmas kasvas mais hästi, ülejäänud teraviljad kehvasti
Samas näitab toodangunumber ainult pildi üht poolt ega tähenda ilma tarbimiseta midagi. Ja tarbimine tuleb järgmisel hooajal kõigi aegade kõrgeim, ületades nisu-, odra- ja maisitoodangut 15 miljoni tonniga.
Kuigi maailma maisitoodang tuleb massiivne, 860 miljonit tonni (vana rekord 816 mln tonni), on tarbimise prognoos tänu biokütustele 866 mln tonni ja varud vähenevad.
Praegune olukord näitab selgelt, et kui viljatoodangut ei suudeta järjepidevalt kasvatada, ajab nõudlus hinnad kiirelt väga kõrgele. Me oleme teist korda ajaloos olukorras, kus saak on veel lõpuni koristamata, aga nisutonn maksab börsil üle 200 euro.
Sellest tuleneb, et kui võrrelda praegust viljahinda eelmise hooaja kõrgeimaga, on hind langenud ainult 15%. Sageli on langus sügisel, koristushooajal, suurem. Kui aga võrrelda praegust hinda kevade keskmisega (märts–mai), siis on langus ainult 9%. Raps on praegu isegi kõrgemal kui eelmise hooaja keskmine hind ning tipust all ainult 10%.
Teraviljade üldiselt madala saagi tõttu on hind Euroopas langemise asemel viimased paar nädalat hoopis tõusnud.
Üleüldiselt võib ütelda, et arvestades külvipindu, tuleb põhjapoolkera saak kehv. Siin on oma osa kindlasti ilmal. Näiteks ei lasknud kehvad ilmastikuolud Venemaal korralikult talivilja maha teha ja Kesk-Euroopas oli nädalaid põud.
Põhjapoolkera kannatas rohkem kui lõunapoolkera
Laias laastus võibki ütelda, et põhjapoolkera kannatas rohkem kui lõunapoolkera. Maailma suurim viljakasvataja USA kannatas kevadel-suvel osaliselt põua ning teises osas üleujutuste käes. Suure saagi tagab neile ainult ajalooliselt kõrge külvipind.
Kanadas hilines külv kolm nädalat ning saak tuleb heal juhul keskpärane. Euroopa suurimad kannatajad on Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola, suvine põud hävitas Euroopas 25 mln tonni nisu ja 15 mln tonni otra. Järelejäänud osa kvaliteedi rikkus Saksamaal, Poolas, Taanis, Rootsis, Leedus ja isegi Lätis kümnendite vihmaseim juuli-august.
Kuigi ka Eestis on langemisarvud kohati probleemiks, võib Eestit ja Soomet pidada kindlalt Läänemere suurimateks õnnestujateks nii kvaliteedi kui saagikuse osas. Leedus ja Lätiski oodatakse saaki, mis jääb alla isegi eelmisele hooajale.
Kui minna mööda kaarti edasi, siis Ukraina koristab kõigi aegade rekordsaagi, aga kvaliteet on probleemiks. Venemaa koristab olusid arvestades hea saagi ja Kasahstan 20% üle eelmise hooaja.
Kindlasti võib ütelda, et Must meri on jälle oluline ja maailma odavaim leivakorv. Samas ei jätku neil vilja eksportimiseks kuni uue saagi alguseni ja seetõttu võib juhtuda, et hooaja teises pooles istuvad ekspordirooli taha jälle ameeriklased ja prantslased. See võib tähendada hinnatõusu.
Hiina on samuti kannatanud väga suure, võib-olla põhjapoolkera suurima põua all, kuid neid on suurematest probleemidest päästnud asjaolu, et 70% põldudest kastetakse.
Talvel kirjutasin Maalehes kolme ilmastikunähtuse koosmõjust (tsüklon La Niña, Põhja-Atlandi ossilatsioon ning päikeseplekid), mis järgmise 12 kuu jooksul mõjutavad maakera kliimat.
Tsüklon La Niña põhjustas eelmise külma talve põhjapoolkeral, samuti Austraalia üleujutused. Põhja-Atlandi ilma mõjutas ka nähtus nimega NAO ehk Põhja-Atlandi Ossilatsioon, mis kujutab endast erinevate õhurõhkude kombinatsiooni. See võimendas meie jaoks veelgi La Niña toimet ning pikendas Euroopas talve kuni kuu võrra.
Väga raske on ühte või teist põuda otseselt nende nähtuste süüks ajada, aga kindlasti saab ütelda, et me oleme ikka veel klimaatiliselt väga ebastabiilses perioodis.
Praegune olukord on üldse natuke veider. Meie hinnad siin ja samuti hinnad USAs on 20–30 dollarit tonni kohta kallimad kui Musta mere ääres ja maailmaturul me konkureerida ei suuda, ent samas tundub, et väga ei soovigi.
Kindlasti mõjutab tervet hooaega ebastabiilne majandus ning sellest tulenev tarbijate ebakindlus, mis võib tarbimist vähendada. Samuti nafta hinna kõikumine.
Alates järgmisest kuust hakkab viljahinda mõjutama juba ka talivilja oraste konditsioon, ehk siis uue saagi hind hakkab mõjutama vana saagi hinda.
Võib arvata, et tänu kõrgetele hindadele külvipind järgmisel aastal kasvab, prognoositakse 5–8% kasvu, mis on ühe aasta lõikes väga kõrge.
Tänavune õlleoder läks söödaodraks
Nagu juba öeldud, seostuvad peamised kvaliteediprobleemid Kesk- ja Põhja-Euroopas sel aastal väga vihmase juuli-augustiga, mis on muutnud suure osa õlleotra söödaodraks ning langetanud nisu ja rukki langemisarve. Langemisarvust aga sõltuvad taina omadused.
Teisisõnu on Läänemere riikides sel aastal pakkuda suur kogus 14–15% proteiiniga söödanisu.
Kuna ka Põhja-Ameerikas on suvinisuga probleeme ja just suvinisu on see, mis seal kõrge kvaliteedi tagab, on põhjust eeldada, et kvaliteetnisu tarbimine ületab sel hooajal varusid. Arvatavasti ei anna see siiski tunda enne hooaja teist poolt.
Siiski tuleb arvesse võtta, et hinnad on juba väga kõrgel tasemel.
Palju on olnud kuulda hääli, et maailm ei suuda tasuda toidu eest tänast kõrget hinda. Sea- ja linnukasvatuse jaoks on viljahinnad Euroopas aga juba ületanud taluvuse piiri.
Osades piirkondades, nagu Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas, on koristuseni veel kuid ning ilm pole oma lõplikku sõna veel ütelnud.
Praegu on võimalikud mõlemad stsenaariumid – nii hindade tõusuks kui ka languseks. Ent viljahindade fundamentaalseks languseks on vaja väga head saaki 2012. aasta sügisel, kindlasti kõigi aegade rekordit.
Saagikus ja kvaliteet kõigub ka Eesti piires sel aastal kõvasti. Mina müüksin ära nii palju, et katta oma kulud ja kui jääb üle, siis sellega
ootaksin.
Pariisi Matifi börsil
5. sept, eurot/tonn
Raps 440
Mais 213
Toidunisu 208
Söödanisu 173
Õlleoder 278
Söödaoder (Eestis) 165
Allikas: internet
