Et hektarilt viis tonni saaki saada, kulub taimede kasvu edendamiseks 300 eurot, seadmete ja masinate liisinguid on sama maatüki peale arvestatuna keskmiselt 100 euro eest. Ja kui veel lisada rendihind, siis 200 eurot hektari eest on viimane piir, mille põllumees Avi sõnul veel ära kannatab.

Neil, kes kõrgemat renti maksta suudavad, on Avi arvates mingi nõks juures. Olgu selleks siis mõni teine, tulusam tegevusala lisaks põllupidamisele või välismaine investor.

Veel kümmekond aastat tagasi oli maa ostu-müügihind sama mis praegu rendihind. Nii suur on hinnatõus olnud. Põllumeeste arvates on selle põhjuseks Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Viie aastaga on näiteks ÜPT suurenenud pea poole võrra.

Asukoht teeb hinna

Kõrgeks ajavad maa hinna riigimaa kasutusvalduse oksjonid, mille puhul on alghinnad 80–100 eurot hektari eest tavalised. Avi teab Saue vallas üht põldu, mille eest makstakse renti isegi 500 eurot hektarilt. “No see on ikka üle mõistuse!” ei hoia põline põldur end tagasi.

Samas on raske välja tuua mingit keskmist üle-eestilist rendihinda hektari kohta. Põllumajandus- ja metsamaade müüki vahendav maakler Marek Ujuk Arco Vara Tartu esindusest pakub, et see võiks olla kusagil 40–50 euro kandis. Ja rõhutab, et asukoht on see, mis maksab. Mitte niivõrd geograafiline asukoht, vaid see, kui lähedal soovitav tükk tootja teistele maadele paikneb, kui suur see on − mida suurem, seda parem − ning kui hea juurdepääs sellele on.

“Väga viljakas pinnas ebasoodsamas kohas maksab tunduvalt vähem kui nii-öelda õiges kohas asuv vähem viljakas maa,” selgitab Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhataja ja juhatuse liige Peep Sooman.

Asukoha kõrval on Soomani sõnul teine klassikasse kuuluv nähtus see, et hinnataseme määravad suurtootjad. Väiksemad peavad siis püüdma oma tehingud nende tuules võimalikult soodsalt ära teha.

Loomulikult on ka konkurentsil oluline roll. Harjumaal Kõue vallas tegutseva OÜ Valdereks juht Aare Mölder peab end õnnelikus olukorras olevaks, sest nende kandis teisi suuremaid teraviljakasvatajaid pole ning see on üks tegureid, mis hinnad võrreldes Jõgeva- või Tartumaaga madalamal hoidnud. “Keskmiselt maksame 60 eurot hektari pealt, aga on ka 32eurose hektarihinnaga lepinguid,” sõnab Mölder.

Valdereks OÜ maabilanss näeb laias laastus välja selline: oma maa 250 ha, kasutusvalduses maa 280–290 ha, ajutises kasutuses maa 200 ha ning ettevõtte omanikele kuuluv maa 50–100 ha.

Põlva maakonnas Põlva vallas talu pidava Janno Rüütle kasutuses olevast 200 hektarist pool on omanduses, teine pool renditud. “50 eurot hektarist on suhteliselt mõistlik tasu,” arvab Rüütle oma rendimaade kohta.

Kuigi hinnad on erinevad, kehtib laias laastus rusikareegel, et renti makstakse 50 protsenti ühtsest pindalatoetusest.

Rentimise asemel ostke

Nii põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kui kinnisvaraspetsialistid soovitavad põllumeestel rentimise asemel maad osta, olgu pangalaenu või omavahenditega. “Maatükk on suhteliselt kindel aktiva,” põhjendab Peep Sooman.

Iseasi on see, kui suure tootlusega põllumees arvestada saab. Pikemas ja ülemaailmses perspektiivis aga tasub iga ost end kindlasti ära, sest nõudlus põllumajandussaaduste järele suureneb pidevalt. Ning vale oleks arvata, et see – iga tera on homme kallim kui täna! – Eesti põllupidajat ei mõjuta. Kui nõudmine põllusaaduste järele suureneb ja hind tõuseb, läheb ka maa aina enam hinda.

“Hea oleks muidugi rentimise asemel osta, aga alati pole selleks võimalust,” vastab nõuandele Aare Mölder.

“Kui põllumajandusettevõtte kõige suurem kulu igal aastal on rendi maksmine, on asi ikka hull. Maa peab olema selle oma, kes seda harib,” ütleb Madis Avi ja lisab, et kui ettevõtte majanduslik seis vähegi kannatab, tõmbab ta püksirihma koomale ja ostab maad juurde.

Põllumaa müügihinnadki on viimaste aastatega kõvasti tõusnud. 2007. aastal oli põllumaa keskmine müügihind 833, 2012. aastal 1388 eurot hektari eest.

Tänavu mai keskel lõppenud maa-ameti riigimaade oksjonil jäid hinnad 1400–2000 euro kanti hektarist. Kuid täiesti tavaline on ka 2500–3000 eurot. Samas võis viis aastat tagasi osta hektari põllumaad hea õnne korral ka 500 euroga.

Olgugi et kohalikud ettevõtjad peavad põllumaad kalliks, on turg aktiivne ning hea tükk kaua letil ei püsi. Enamik ostu-müügitehingutes osalejaid on kinnisvaramaakler Marek Ujuki sõnul eestimaalased, kuid ka välismaalased tunnevad meie Euroopa kontekstis odava maa vastu huvi.

Soomes–Rootsis on 8000 eurot hektari eest tavaline hind, Taanis ja Poolas makstakse heade põldude hektari eest kuuldavasti aga lausa
25 000 eurot.

Asjaajaja tööle

Kui ettevõttel on kümneid rendilepinguid, siis iga lepingu teine pool ehk rendileandja tahab rentnikuga suhelda. Vanadest aegadest on mõnel pool säilinud ka n-ö naturaalmajanduslikke kokkuleppeid, kus maa kasutamise eest tehakse vanainimesele küttepuud või antakse talvekartul-köögivili.

Kui maa omanik vahetub, rendileping aga kehtib, ei saa rendilevõtja uuest omanikust enne teada, kui see end ise ilmutab.

Kaarli tulundusühistu töös on ette tulnud juhuseid, et mitu aastat on nad renti maksnud maa rendileandjale ehk endisele omanikule ning tõde selgub alles siis, kui uus omanik uksest sisse astub ja nõuab: “Toimetad minu maal, aga kus on tasu?” Veel suuremad segadused kaasnevad kaasomandiga.

Avi ütleb naljaga pooleks, et peaks maaomanikega suhtlemiseks eraldi inimese palgale võtma, nii palju on nende asjadega tegemist. “See maa küsimus on üks hirmus asi, sööb närvid ära,” sõnab põline põllumees lõpetuseks.

EURORAHA

Toetus mõjutab maa hinda

Ühtne pindalatoetus (ÜPT)
hektari kohta

2008 - 932,61 EEK ehk 59,60 €
2009 – 1107,79 EEK ehk 70,80 €
2010 – 1265,79 EEK ehk 80,90 €
2011 – 91,10 €
2012 – 100,48 €

Allikas: PRIA