MAALEHE ARHIIVIST: Kõmakas üks kord 100 000 000 aastas

 (17)
MAALEHE ARHIIVIST: Kõmakas üks kord 100 000 000 aastas
Hoba raudmeteoriit Namiibias. Foto: Wikipedia---

Kaks aastat tagasi veebruaris kirjutas Maaleht, et Maa orbiiti lõikab enam kui tuhande ohtliku taevakeha teekond. Äsja Venemaal Tšeljabinski piirkonnas tükkidena alla sadanud kivimeteoriit annab põhjust toona avaldatud lugu uuesti üle lugeda.

4. veebruaril 2011. aastal kell 21.38 Eesti aja järgi sündis Vaikse ookeani kohal maailmarekord. Selle püstitas meteoroid 2011 CQ1, mis möödus maapinnast 5480 km kauguselt.

Pihta saamata pole nii ligidalt ükski taevakivi Maast mööda kihutanud. Võrdluseks: Maa läbimõõt on 12 742 km, TV-satelliidid asuvad 36 000 km kõrgusel orbiidil ja Kuu kaugus maast on 384 000 km.

Suuruse rekordile jäi meteoroid 2011 CQ1 pikalt alla. Maad tabades oleks see meetrine kivi atmosfääris ära põlenud ja heal juhul oleks keegi näinud eredat langevat tähte.

Praegu tegi ta Maa külgetõmbejõu mõjul 60° kurvi ja kihutas edasi.

8000 maalähedast objekti

Kui meteoroid suurel kiirusel (kuni 70 km/s) vastu õhku hõõrudes taevasse tulejuti veab ja ära põleb, on temast saanud meteoor. Kui midagi maha kukub, on see juba meteoriit — enamasti kivi- või ka rauatükk.

Aastas langeb Maale pool tuhat pingpongi- kuni korvpalli mõõtu meteoriiti. Üles leitakse neist viis-kuus.

Meteoroid on IAU (rahvusvaheline astronoomialiit) määratluse järgi “planeetidevahelises ruumis liikuv objekt, tunduvalt väiksem kui asteroid ja tunduvalt suurem kui aatom”.

Seotud lood:

IAU tõmbab kriipsu meteoroidi ja asteroidi vahele 10 m kohal, NASA 50 m kohal.

Suurem osa meteoroide ja asteroide, mida on miljardeid, kui mitte triljoneid, tiirleb küll Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel, ent päris paljude teekond lõikab Maa orbiiti ja mõni võib varem või hiljem Maaga kokku põrgata.

Maalähedaseks objektiks nimetatakse neid asteroide, suuri meteoroide ning komeete, mille orbiit möödub Maa omast lähemalt kui 1,3 astronoomilist ühikut (aü). Aü on Maa keskmine kaugus Päikesest ehk ligikaudu 150 mln km.

Seisuga 13. veebruar 2011 on avastatud 7813 maalähedast objekti. Neist 1199 peetakse potentsiaalselt ohtlikuks.

Keskmiselt kord tuhandes aastas saame pihta umbes 50meetrise kivi- või raudmeteoriidiga. Paar korda miljonis aastas võib Maad tabada kilomeetrine ja korra sajas miljonis aastas 10 kilomeetri suurune kamakas, mis tekitab üleilmse kataklüsmi.

65 miljonit aastat tagasi põrutas praeguse Yukatani poolsaare kohal vastu maad 10–15 km suurune meteoriit, mille tekitatud kõmakas oli oma miljard korda võimsam kui Hiroshimale heidetud aatomipomm.

Tekkis Chicxulubi kraater, mille läbimõõt on 180 km. Tõenäoliselt sai selle plahvatuse tagajärjel otsa suur hulk elu, k.a dinosaurused.

Väiksemate meteoriitide tagajärjed ei pruugi nii traagilised olla.

30. novembril 1954 lendas USAs Alabama osariigis Sylacauga linnas greibisuurune kivimeteoriit läbi majakatuse elutuppa, lõi puruks raadio ja põrkas diivanil tukkuva 31aastase Ann Elizabeth Hodgesi pihta.

Õnneks ei juhtunud temaga midagi hullemat kui suur sinikas puusal ning pikad vaidlused mehe, majaperemehe ja osariigi võimudega selle üle, kellele see kallis 3,86 kg raskune kivi kuulub. Viimaks kinkis ta meteoriidi muuseumile.

60 t rauda taevast

Kuulsaim nüüdisaja juhtum on ehk Tunguusi katastroof. 30. juunil 1908 toimus Venemaal Podkamennaja Tunguska jõe vesistus 70 km kaugusel Vanavarast tohutu plahvatus.

Tõenäoliselt tungis atmosfääri kiirusega umbes 100 000 km/h
kivimeteoriit (läbimõõt 30 m), mis 10 km kõrgusel lagunes.

Plahvatuse põhjustajaks on peetud ka komeeti, asteroidi, keravälku, musta auku, antiaine tükikest, USA leiutaja Nikola Tesla energia juhtmeta ülekande katse tagajärge, UFOt jpm.

Avastatud ühes tükis meteoriitidest massiivseim on 80 000 aastat tagasi Namiibiasse kukkunud Hoba meteoriit.

Oletatavasti lendas lame raudmeteoriit mööda atmosfääri nagu lutsukivi, kuni hoo maha võttis ja Aafrikasse prantsatas, ilma et oleks ise purunenud ega kraatrit tekitanud.

Enam kui 60 tonni raske, on see ühtlasi suurim looduslik rauakamakas Maa pinnal.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare