Heedri eri

Kuigi tundub, et midagi uut on põllutehnika osas raske välja mõelda või leida, on ikka mingeid põnevaid ja nutikaid asju vaadata.

Järjest uusi nõkse mõeldakse välja näiteks kombaini heedritega. Nii on pea iga heedritootja varustanud oma seadeldise kõrretõstjatega. Selliseid kasutavad juba praegu ka Eesti põllumehed, ja tänavu, kui oli palju lamandunud vilja, polnuks koristus muud moodi mõeldavgi.

Osadel heedritel on kõrretõstjad plastmassist. Kui need juhtuvad katki minema, ei lõhu nad kogu muud süsteemi ära.

Eriti põnev oli üks kokkulükatav heeder, mille saab n-ö teleskoobi põhimõttel kombaini ees lühikeseks kokku pakkida ja probleem saateauto vajalikkusest on hoobilt lahendatud.

Kõik heedritootjad pakuvad ka painduvat põhja, mis kopeerib paremini pinnast.

Paljud heedrid on kolmeosalised ja varustatud kivikaitsmega. Sellisel juhul tõuseb vaid see sektsioon, mille alla kivi, mätas vms. jääb.

Huvitavat on ka maisiheedrite maailmas. Nimelt on mitmetel maisiheedril lisaks ka tüüvikat, mis jämedad ja tugevad kõrred kohe niitmise ajal purustab. Kuigi heedrifirma Kemper sai selle eest ühe kahest innovatsiooni kuldmedalist, on sarnased lahendused välja töötatud ka teistel.

Suurusesse ja laiusesse

Lisaks koristustehnika uuendustele hakkab silma, et soov teha järjest suuremaid masinaid ja laiemaid haakeriistasid pole kuhugi kadunud. Põnevaim on ehk Sloveenia firma SIP traktori järele haagitav niiduk, mille saab kokku kombineerida viiest osast. Seda võib nimetada ka topelttiibadega liblikaks. Töölaius on niidukil ligi 16 meetrit.

Laiusesse pürgivad ka külvikud, näiteks on Itaalia firma Gaspardo väljas üüratu maisikülvikuga, millel töölaiust tosinkond meetrit. Keskel on sel suur seemnekast, kust seeme väiksematesse seemendikastidesse edasi liigub.

Taimekaitsepritside tootjad tunduvad ujuvat või sees, sest nende valik oli tohutu suur, hõlmates mitu halli. Ka neid toodetakse väga laiu.