MAAMESS – Eesti maaelu peegel
Kui kakskümmend üks aastat tagasi toimus esimene Maamess, ei tekkinud see tühjale kohale. Varasemast oli ees tugev traditsioon, mis tuli lihtsalt taaselustada.
Põllumajandusnäituste ajalugu on meil väärikas. Ligikaudu poolteist sajandit tagasi tekkisid Eesti põllumehele esimesed võimalused saada ülevaadet kõigest eesrindlikust, mida põllumajanduses tehakse. Nimelt algasid 1850. aastast Peterburis ülevenemaalised põllumajandusnäitused.
Põllumajandusnäitused jõudsid Tartusse
Tartusse jõudis põllumajandusnäitus mõni aasta hiljem. 1857 korraldas Liivimaa Põllumajanduse ja Tööstuse Edendamise Selts näituse Bürgermusse seltsi ruumides ning aias. Sellest võttis osa ka kroonu- ja eratalupoegi, neist nii mõnedki teenisid kiituskirju ja preemiaid. Kuigi tegu oli veel n-ö saksa näitustega, osales ka neis igal aastal üha enam kohalikke talupoegi.
Populaarseks muutusid ka XIX sajandi teisel poolel Riias toimunud Balti põllumajanduslikud kesknäitused, kus külastajate hulgas oli rohkesti Eesti põllumehi.
Neil aastail arenes Eestis kiirelt seltsitegevus, eriti aktiivsed olid põllumeeste seltsid. Juba 1876. aastal korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts oma aktiivse liikme, Kanepi valla põllumehe Märt Miti eestvõttel esimese päris oma põllumajandusnäituse. Otepääl toimunud näitusel käis üle 1400 külastaja. Aasta hiljem oli Eestis juba kaks põllumajandusnäitust: Pärnus ja Otepääl.
Messid muutusid iga-aastaseks
Järgmistel aastatel korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts põllumajandusnäitusi juba igal aastal. Kuni 1887. aastani toimusid need väljaspool Tartut: Rõngus, Mustvees, Nõos, Põltsamaal. Aastast 1887 kolisid näitused Tartu linna, kus need alates 1895. a hakkasid toimuma pidevalt. XIX–XX sajandi vahetusel muutusid Tartu näitused üle-eestiliseks, külastajate arv tõusis üle 11 000.
Esimesed kohalikud põllumajandusnäitused Tartus toimusid veel saksa näituseväljakutel. Aastal 1900 ostis aga Tartu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi tänavale oma näituseväljaku. Esimene näitus, üldarvult kahekümne neljas, toimus seal aastal 1901. Näitusel käis ligikaudu 12 000 külastajat.
Näituseplats jäi aga kiiresti väikseks. Nii osteti juurde ala Tartu−Tapa raudtee ja Veeriku alevi vahel. Esialgu toimusid näitused kahel väljakul, hiljem likvideeriti näituseväljak Viljandi tänaval ja arendati uut. 1933. aastal valmiski uus hoonestatud näituseväljak praeguste Jaan Tõnissoni, Kuperjanovi ja Vaksali tänavate vahel, messiala värav oli praeguse Miina Härma gümnaasiumi juures. 1934 toimus seal ka esimene näitus.
Eesti esimese iseseisvusaja lõpuks oli Tartu näituse külastajate arv tunduvalt tõusnud – ainuüksi pühapäeviti külastas näitust üle 50 000 inimese – ja ka see näituseplats hakkas kitsaks jääma. Põllumajandusnäitusest oli saanud üle-eestiline suursündmus, üritusel laulsid koorid ja kohal oli tsirkus. Külastajate kohaletoomiseks olid käigus isegi erirongid.
Põllumajandusnäitused ja messid liideti
II maailmasõda ja järgnenud aastad viisid Tartust põllumajandusnäitused. Aastail 1960–1980 korraldati Eesti NSVs ülevabariigilisi ja rajoonidevahelisi põllumajandusnäitusi. Nende lahutamatuks osaks kujunesid künnivõistlused ja üldise kutsemeisterlikkuse näitamine.
Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi põllumajandusnäituste korraldamisse uusi tuuli. AS Tartu Näitused korraldas esimese põllumajandusnäituse 1993. aastal, toona Agro Tartu nime all. Maamessi nimi võeti kasutusele 1997, kui üheks messiks liideti põllumajandusnäitus, metsandus- ja puidutöötlemismess Mets, Tartu toidumess ning aiandusmess Aias ja Õues. 20 aastaga on Maamessist saanud üks suuremaid messe Eestis ning tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades.
Tänavuse Maamessi uudised
Maamess 2013 ühendab endas nelja teemagruppi: rahvusvaheline põllumajandusnäitus, rahvusvaheline puidutöötlemis- ja metsandusnäitus, toidumess ja aiandusnäitus. Seminarid ja tutvustused annavad hea ülevaate kõigest, mis Eesti maaelus uut ja huvitavat – külade elust alates ning suurfarmide tegemistega lõpetades.
Messil osaleb alati palju Eesti põllumajanduses olulisi persoone: poliitikuid, ametnikke, suur- ja väiketootjaid, tootjate ühenduste esindajaid, aga samuti hulgaliselt lihtsalt huvilisi.
Maamessi traditsioonilised üritused on messi avapäeval messikeskuse lähistel raielangil toimuv metsatehnika demonstratsioon ja messiplatsil raievõistlused Kevadkarikas 2013. Messiprogrammi kuuluvad esitlused, demonstratsioonid, tootetutvustused ja seminarid.
Maamessi 2012 külastas ühtekokku 32 120 külastajat, osales 302 firmat 11 riigist ning kasutusel oli 40 000 m2 ekspositsioonipinda.
Eelolevale Maamessile on registreerunud pea kolm- ja poolsada ettevõtet üheksast riigist. Eksponentide seas on põllumajandus- ja metsatehnika, farmiseadmete, puidutöötlemisseadmete ning paljude muude maaelus vajalike kaupade turustajad, koolitus- ja nõuandeettevõtted, maaturismiga tegelejad, ökotoodete tootjad jne. Messist võtavad osa ka mitmed riigiasutused, kelle tegevus on suunatud maaelu arendamisele.
Aastate jooksul on Maamess kasvanud kordades – esimestest messidest võttis osa sadakond peamiselt Eesti ettevõtet, kahekümne aastaga on üritus muutunud rahvusvaheliseks põllumajandust ja maaelu tutvustavaks esindusürituseks.
