Lihaveised olid tõesti võimsad. Kõige uhkem oli kindlasti Karitsu rantšo seitsmeaastane limusiini tõugu pull, kelle kohta võis külastajatelt kuulda kommentaare: “Kuidas saab nii suur olla?”

Võimsad olid ka valged šarolee ja helebeežid akviteeni tõugu veised. Kõige põnevam vaatepilt aga oli belgia sinist tõugu pull, kelle taguots ja singid olid üüratud.

Esindatud olid ka Eesti hobusetõud eesotsas eesti raskeveohobuste meistri ja mitme aasta parima täku Ekstroniga, kes on tõesti uhke loom. Ja muidugi ei puudunud ka külaliste tavalised lemmikud – šoti mägiveised ning lambad talledega.

Vist esmakordselt said messil ka kohe nõu ja abi lemmikloomade pidajad – Eesti Maaülikooli veterinaaridel oli sisse seatud oma nurgake.

Seminare pidasid loomakasvatajatele veterinaaria- ja müügifirma Dimela ning lüpsitehnika tootja DeLaval. Mõlemad rääkisid tarkvarast ja selle efektiivsest kasutamisest piimatoodangu tõstmiseks.



Suured traktorid ning väikesed haakeriistad

AS Konekesko esitles Massey Fergusoni 7600 seeria traktorit,  mis valiti mainekal Machine of the Year võistlusel aasta traktoriks. Sama seeria traktor on pälvinud tunnustust ka disaini eest.

Kui võrrelda mulluse Maamessiga, siis suuri traktoreid oli tänavu rohkem, samas keskendusid haakeriistade ja muu tehnika pakkujad pigem väiketegijaile.

Ülisuuri traktoreid hakkas silma palju – näha olid Fendti, Valtra, New Hollandi, Claasi, Massey Fergusoni, Case IH ja John Deere’i omi. Nende hulgas ka aasta traktor 2012, Massey Ferguson 7624. Enamasti oli tegu n-ö uue põlvkonna traktoritega, mis saastavad vähem õhku.

Üle kahe aasta oli taas väljas Stokker Agri, kes müüb John Deere’i tehnikat.

“Otsustasime jah, et vähemalt korra aastas võiks ikka näitusel väljas olla,” kinnitas Stokkeri esindaja Priit Valts. Ta selgitas, et kui piirduda tegevusega vaid müügihallides, suhtled oma kindla klientide ringiga.

“Näitusel väljas olemisega saab aga ka uusi kliente,” loodab Valts, lisades, et nii mõnigi teise firma traktori omanik on neid juba kaema tulnud.

“Mina olen traktorite osas John Deere’i mees,” rõhutas aga edukas teraviljakasvataja Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt.

Lisaks traktoritele oli näha väga palju laiu randaale ning rohumaatehnikat – laiu niidukeid, presse, silokombaine, suurima külvikute väljapanekuga oli väljas Väderstad.

“Sampo on sisse toonud ühe uudse laia reavahega külviku,” jagas muljeid põllumajandusteadlane Peeter Viil. Seda külvikut saab kasutada madalama külvinormiga, seega on seemnekulu väiksem.

“Eriti hästi sobib see taliviljakülviks,” selgitas Viil. Kuna taliviljal on rohkem võrsumisaega, võibki selle seemet vähem maha panna.

Targa käigu on teinud ka Taure AS, kes lisaks Valtra traktoritele, lumesahkadele jm hakkab müüma generaatoreid. See on eriti vajalik uutele moodsa sisseseadega farmidele, kus elektrikatkestus võib rikkuda kalli laudatehnika ning ajada segi loomade päevarežiimi.