Maamessil joodi piimabaaris ära üle 1000 kokteili

                     
Maaleht
Maamessil joodi piimabaaris ära üle 1000 kokteili
piim
Foto: Maaleht

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel oli 19.-21. aprillilni Tartu Maamessil avatud piimabaar ja külastajatele pakuti piimakokteile. Huvi piimabaari vastu oli suur ja kolme päeva jooksul joodi ära üle 1000 piimakokteili, mille valmistamiseks kulus 170 liitrit piima, 30 liitrit siirupit ning 50 kg marju ja puuvilju.

Elanike ostujõu languse tõttu on piimatoodete tarbimine Eestis vähenenud. Kui 2004. aastal tarbiti inimese kohta 329 kg piimatooteid ja 2007. aastal 309 kg, siis 2010. aastaks oli tarbimine vähenenud 299 kilogrammini.

Piim ja piimasaadused on samas tervisliku ja tasakaalustatud toitumise aluseks. Piimatooted sisaldavad valke, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja B-rühma vitamiine. Piimasaadustest saab meie organism kuni 75% vajalikust kaltsiumist. Rasvlahustuvatest vitamiinidest sisaldab piim eriti just kasvavale organismile vajalikku D-vitamiini, mis parandab kaltsiumi omastamist.

Maamessil avatud olnud piimabaaris pakutud kokteilid valmisid Valio Alma pääsukesemärgiga kodumaisest piimast.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.
Ain Alvela
Üks vaatamisväärsus Maamessil on lähiajal sõjaväe käsutusse jõudev traktor JCB Fastrack 3230-65 koos Palmse Traileris spetsiaalselt sõjaväe jaoks toodetud haagisega. Tavalisest Fastraci traktorist eristavad militaarmudelit tugevdatud põhja-ja paagikaitse, buldoosersahk 7 tonnise tõmbejõuga, vints, universaaltõstuk ja roheline värv.
Täna väravad avanud Maamess on kõige muu kõrval nagu ikka otsast otsani täis siinmail kõige uuenduslikumat põllumajandustehnikat.