Määrati kindlaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügivõimalused
Lisaks vahetati kohtumisel informatsiooni selle aasta 10 kuu püügitulemuste, kalavarude seisundi, kalakaitsealase töö ja ühiste teadusuuringute kohta.
Ahvena püügimaht suureneb käesoleva aastaga võrreldes 150 tonni võrra ja on 1000 tonni. Samuti suureneb 10 tonni võrra haugi püügikvoot ehk püüda tohib 95 tonni. Eesti jaoks väheneb kõige suuremas mahus koha kvoot, vähenedes 100 tonni võrra ja ulatudes kokku 500 tonnini.
Koha kvoodi vähenemine on eeskätt tingitud varude halvast seisust.
Latika püügimaht on Eestil järgmisel aastal 60 tonni võrra väiksem ehk püüda tohib 510 tonni koha. Latika püügivõimaluste vähenemine tuleneb suvel kokku lepitud kvoodivahetusest. Vältimaks ahvena kvoodi ülepüüki 2009. aastal vahetas Eesti riik Venemaaga 100 tonni ahvena kvooti 2010. aasta, 90 tonni latika ja 20 tonni särje vastu. Särje püügivõimalused, 330 tonni, jäid tänavuse aastaga võrreldes samaks. Rääbist ja tinti võib püüda üksnes teadusuuringuteks.
Kalapüügikomisjon kinnitas ka järgmise aasta esimese poole püügikorralduse, mille kohaselt jääb järgmisel aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtima võrgupüügi keeld 20. aprillist kuni 1. septembrini. Keelatud on jäävabal ajal mutnikupüük. Püüda võib koha, mille pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 35 cm või pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 40 cm. Väikesesilmaliste nakkevõrkudega (60-80 mm) särjepüük on lubatud kaldatsoonis 15. märtsist kuni 5. maini.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2010. aasta II poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2010 Venemaal toimuvatel kahepoolsetel konsultatsioonidel.
