„Meil väga palju loodusressursse ei ole. Ütleksin, et meil pole isegi mitte põld ja mets, vaid muld, kus saame kasvatada põllukultuure või looduslähedasemat taastuvat ressurssi ehk puitu. Kõik, kes seal elada tahavad, saavad ka seal elada. Liigid ei kadunud ära ka siis, kui meil oli metsa poole vähem. Praegu võtame kaitse alla ka liike, mis toona kitsad ajad üle elasid,“ märkis Tullus. Esimese maailmasõja eel moodustas metsamaa Eesti maismaast vähem kui viiendikku.

Tullus toob võrdluse põllumajandusest. „Kui me läheme restorani ja tellime seaprae, siis seda etappi, mis lihakombinaadis toimub, ei näe, aga metsandus on inimeste pilgu all ja näeme kõiki etappe, kuidas metsast saab puidutoode, olgu see mööbel või palkmaja,“ laiendas professor.