„Näiteks viiakse praegu Eesti piimatoodangust toormena välja umbes viiendik, kuid riigisisene piima väärindamise osakaal võiks olla suurem – sellest tõuseks kasu nii Eesti töötlemissektorile kui ka avarduks võimalused ekspordiks“ tõi Värnik näite.

Põllumajandussaaduste väärindamine on globaalse konkurentsi tingimustes Värniku hinnangul võtmetähtsusega: „Selleks, et kontrollida toote kujunemise teekonda, kvaliteeti ning hinda, on tulevikus vajalik oluliselt suurendada ühistegelikku põllumajandussaaduste töötlemist. Saadustest kvaliteetse toote valmistamisel ning tarbijani jõudmisel on just tööstustel vastutusrikas roll.“

Seminaril otsitakse vastused, mitu ühistut Eestisse mahub; millal ja milliseid takistusi ületades jõuab alustav ühistu toodangu töötlemiseni ning kas tänane turuolukord soosib globaalses konkurentsis ellujäämist.