Selle nimetuse omistamise eesmärgiks on tunnustada inimest, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega osaleb tulemuslikult maamajanduse arendamisel ning teeb koostööd maaülikooliga.

Vilistlaskogu liige Anu Hellenurme ütles, et Tanel Bulitko oli parim valik.

Eesti tõuaretuse juht Bulitko lõpetas maaülikooli 1995. aastal ning teeb sellega pidevat koostööd. Juba 2000. aastal valiti noor mees ETKÜ juhatuse esimeheks, mille järel paistis tema sihikindel tegevus silma juba laiemale ringile. Hingelt tõuaretaja, laiendas ta Eesti aretusühistu tegevust: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga liitusid eesti punase tõu aretajad, seejärel Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Liikmete arv ületab tuhande piiri.

Bulitko algatusel korraldatud välisreisid on süvendanud tõuaretajate praktilisi teadmisi, mille tulemuseks on Eesti jõudmine piimatoodanguga viiendale kohale Euroopa Liidus.

Ta lööb agaralt kaasa paljudes loomakasvatusega seotud nõukogudes ja töögruppides ning esindab Eesti aretusorganisastsiooni edukalt Euroopa ja maailma holsteinide ning punaste veisetõugude rahvusvahelistes föderatsioonides.

Tanel Bulitko üks suurimaid teeneid on ka Eesti tõu- ja lihaloomadele erinevate eksporditurgude leidmine.

Maaülikoolis on ta olnud teadusnõukogu liige, aidanud käivitada Märja Katsefarmi, toetanud aretusühistu rahaliste vahenditega reproduktiivmeditsiini arenduskeskuse projekte.

Koostöö eest Eesti Maaülikooliga, samuti koostöö eest seemendustehnikute algkursuste läbiviimisel ja sigimisalaste uurimisprojektide konsulteerimisel tunnustas EMÜ Tanel-Taavi Bulitkot aasta põllumehe nominentide hulgast oma eripreemiaga.

Aasta vilistlase tiitli nominentideks olid tänavu veel agronoom-rukkikasvataja Madis Avi, Eesti lihaveisekasvatuse grand old man Aigar Suurmaa ning tänavune aasta põllumees Ilmar Teevet.

Varem on Maaülikooli aasta vilistlaseks valitud teiste hulgas emeriitprofessor Olev Saveli, põllumehed Aavo Mölder, Kalev Kreegipuu, Ahto Vili ja Juhan Särgava.