Maaviljeluse instituudi direktoriks valiti Katrin Kotkas
Saku teadlaskond on tuntud silmapaistavate naisteadurite poolest, alates Viive Rosenbergist, Luule Tartlanist ja lõpetades Malle Järvaniga. Nüüd on esimest korda usaldatud Saku teadlasi juhtima naine – põllumajandusteaduste doktor, endine taimebiotehnoloogia uurimiskeskuse EVIKA direktor ja hilisem osakonnajuhataja Katrin Kotkas, kellele siiani on olnud südameasjaks ja põhiliseks uurimisteemaks taimede säilitamine geenipangas.
Eesti Maaviljeluse Instituut on põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus, mis tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning nõustamisega taimekasvatuse, taimekaitse, taimetervise, põllumajandustehnika ja viljelustehnoloogiate ning taimebiotehnoloogiate valdkondades.
Katrin Kotkas, mida tahate muuta EMVI töös?
Suurim soov on luua stabiilne mainekas instituut, mille uuringud pakuksid uusi lahendusi nii teadlastele kui tootjatele.
Tahan tõsta instituudi teadusvõimekust ja laiendada teadlaste koostööd tootjatega. Soovime pöörata näo rohkem põllumajandustootjate poole, et lahendada tootjatelt tulenevaid probleeme teaduslikult. Meil on vaja rohkem inimestele infot jagada, korraldada õppepäevi, anda välja infolehti ja brošüüre, et põllumehed saaksid rohkem kasu meie teadustööst.
Üks esmaseid ülesandeid on uuendada oma kodulehekülg, kus kõigile oleks kättesaadavad meie teadustulemused, artiklid jms. Infot tahame vahendada ka nõuandeteenistuse koordineeriva keskuse kaudu.
Mis oli teie uurimisteema?
Minu töö oli kartuli geneetiliste ressursside säilitamine ja hindamine. Doktoritöö oli samal teemal, praegu tegelevad selle teemaga ka kaks doktoranti.
EVIKAs oleme mitukümmend aastat tegelnud kartulisortide tervendamisega, rajanud taimede geenipanga, kus säilitatakse in vitro eri kartulisorte, samuti aiakultuure, viljapuid, maasikaid, aga ka muid kultuure. In vitro-meetod tähendab steriilse kultuuri kasvatamist, paljundamist ja säilitamist kunstlikult toitesegul.
Iga riigi kohus on oma geneetilisi ressursse säilitada ja meie taimede geenipank on Eestis ainulaadne. Meil on ka üle saja aasta vanuseid kartulisorte nagu ‘Väike verev’ ja ‘Endla’.
Neid sorte, mis pole autorikaitse all, saame ka paljundada ja tootjaid tervendatud taimedega varustada, samuti kasutatakse geenipanga materjale teaduslikeks katseteks.
Kas mõni uurimissuund saab teie käe all eelisarenduse?
Direktorina soovin kogu instituudi ühtlast arengut. Meie põhisuunad on rohumaaviljelus- ja taimekasvatusalased uuringud, sh taimekaitse, taimetervis. On tehnoloogilised katsed ja masinate uuringud, samuti söötade ja toidutoorme ohutus. Instituudis töötab üle 60 inimese, neist 33 on teaduslikud töötajad.
Meil on palju vanemaealisi väärikaid teadlasi. On ka palju noori tublisid doktorante, kes lähiaastatel kindlasti kraadi kaitsevad. Aga tunda annab vahepealne auk, pole 40–55aastasi doktorikraadiaga inimesi.
Milles näete raskusi?
Meil on projektipõhine finantseerimine – kui üks projekt lõpeb, siis võib inimesega lõppeda ka töösuhe. Teisalt sunnib see inimesi rohkem pingutama, esitama juba enne projektide lõppemist uusi taotlusi uutele projektidele.
Mis on selle plussiks, et Saku teadlasi juhib nüüd naine?
Naiste kiituseks võib öelda seda, et kui mehed tegelevad tähtsate asjadega, siis naised tegelevad oluliste asjadega. Meid on instituudis nii vähe, et kõik inimesed on vajalikud, igaühel on oma ülesanne ja roll täita.
