"Vibu on vaikne relv ja inimesed, kes neid kasutavad, tegutsevad samuti vaikselt. Seega vibujaht linnaelanikke ei sega," vahendab vibukütt Emilio de la Cruzi sõnu portaal The Local.

Kui viis aastat tagasi arvati Madriidis elavat 25 000-35 000 metsssiga, siis tänaseks on populatsioon vaatamata vibujahile kasvanud 30 000-40 000 pealiseks, väidab keskkonnaamet.

Looduskaitsjad pole aga vibujahi poolt, sest nende sõnul on noolest põhjustatud surm loomale piinav. Eriti siis, kui tegemist juhtub olema n-ö halva lasuga. Vibukütid aga väidavad, et nii see pole, sest nad kõik on kogenud ja head laskjad.

Madriidis peavad vibukütid linnavalitsuse tellimusel jahti 100-150 korral aastas. Viie aastaga on nad küttinud 201 metssiga ning peaaegu 60 metskitse. Enne jahile minekut ja vibu vinna tõmbamist uurivad kütid põhjalikult jahipiirkonda ja metssigade liikumistrajektoori.

Sigade püüdmiseks piirkondades, kus vibuga küttimine pole võimalik, kasutatakse lõksusid.

Loomakaistjad aga soovitavad kasutada hoopis kontratseptividega segatud sööta. Seda süües muutuvad emised ahtraks ning sigade arvukus langeb loomulikult, ilma neid tapmata.

Metssead on harjunud inimeste läheduses elama ning prügikastidest toitu otsima. Hispaania politsei andmetel põhjustasid sead Mardiidi piirkonnas 2016. aastal 146 liiklusõnnetust. Inimese õnnetustes õnneks surma ei saanud.

Metssigadega on linnakeskkonnas probleeme ka mujal maailmas. Hong Kongis näiteks oli politsei hiljuti sunnitud neid lennuväljal taga ajama.

Allikas: The Local