Mahekanakasvatus kasvab, seakasvatus kidub
Kõige rohkem peetakse maheloomi Saare-, Valga-, Võru- ja Hiiumaal.
Mahepidamisel on ligi pooled Eesti lambad (40 000 pead). Rohkem kui 100 lambaga ettevõtteid oli 2009. aastal 80. Kõige rohkem on mahelambaid Valga- ja Saaremaal. Kõige suuremas lambakarjas oli üle 4000 looma.
Lihaveise ammlehmi pidas 286 tootjat, rohkem kui 30 ammlehma oli 47 tootjal. Kahes suurimas karjas oli umbes 130 ammlehma. Maakonniti oli kõige rohkem lihaveise ammlehmi Hiiu-, Võru- ja Läänemaal.
Mahetootjate piimakarjad on enamasti väikesed. Suurimas karjas oli 205 lüpsilehma, veel kolmes karjas oli üle 100 lüpsilehma. Rohkem kui 20 lüpsilehmaga karju oli kokku vaid 37. Lüpsilehmi peeti 219 ettevõttes.
Nii piimakarja pidajate kui ka lüpsilehmade arv on viimastel aastatel vähenenud. Maakonniti oli mahedalt peetavaid lüpsilehmi kõige rohkem Viljandi-, Saare- ja Pärnumaal.
Mesilasperede arv suurenes võrreldes eelmise aastaga 52%. 20 mesinikul on kokku 465 mesilasperet, suurimatel mesinikel on üle 80 mesilaspere.
Märgatavalt laienes munakanakasvatus - 2008. aastal peeti mahedalt 4097 munakana, 2009. aastal aga juba 7700 (kasv 88%).
Populaarsust kogub ka küülikukasvatus. Võrreldes 2008. aastaga suurenes küülikute arv rohkem kui kolm korda. Maheseakasvatuse on aga peaaegu olematu.
Mahepõllumajanduse registri andmetel lõpetas 2009. aastal mahetootmise täielikult 155 ettevõtet, neist maheloomakasvatuse 15 ettevõtet.
Allikas: Mahepõllumajanduse Leht.
