Mahepiiritusele on piiri taga turgu

 (5)
                     
Maaleht
Mahepiiritusele on piiri taga turgu
Foto: Andres Putting

Tänavu mahepiirituse tootmist alustanud Estonian Spiritil oleks võimalik seda eksportida 1,5 miljonit liitrit, kuid praegu ei saa nad mahepiiritust enam tehagi, kuna mahevili on nii Eestist kui välisriikidest otsas.

“Hetkel me mahepiiritust teha ei saa, kuna ei ole mahevilja,” tõdeb Rakvere Piiritusetehast omava OÜ Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov.

Jaanuaris helistasid nad kõik Eesti maheviljakasvatajad läbi ja ostsid alles olnud saagi ära. Sellest aeti 300 000 liitri viina jagu piiritust, millest enamik läks Soome ning natuke ka Hollandisse ja Saksamaale.

Ivanovi sõnul on Euroopas mõned mahepiiritusetehased, kuid nõudlus toodangu järele on nii suur, et nad võiksid tänavu müüa 1,5 miljonit liitrit mahedat tulivett.

“Ootame uut saaki,” ütleb ta ja julgustab mahepõllumehi rohkem vilja külvama. “Kõik see, mis leivaviljaks ei sobi, sobib meile.”

Kui siiani on nad kasutanud toorainena Eestis kasvatatud rukist ja nisu, siis tulevast sügisest alates on neil võimalik töödelda ka kaera ja otra. “Hinna osas võib arvestada, et mahevili võib maksta kuni 40 protsenti tavavilja turuhinnast rohkem,” lubab Ivanov.

Mahevilja kulub piirituse tegemiseks kümnendiku jagu rohkem kui tavavilja. See tähendab, et ühe liitri 96,6% tulivee jaoks läheb vaja 3–3,5 kg ökovilja. Nii et ettevõte vajab vähemalt 4000–5000 tonni mahevilja.

Järgmisel aastal on plaanis PRIA toetusega ehitada valmis ka söödatehas, kus piirituse valmistamisest üle jääv praak kuivatatakse ja granuleeritakse. “Võtame viljast välja ainult tärklise,” selgitab Ivanov. “Kõik ülejäänu, kaasa arvatud valk, jääb praaka ja läheb loomadele söödaks.”

Rakveres toodetakse piiritust teist aastat pärast tehase paariaastast kinni olekut. Seda kasutavad Sven Ivanovi sõnul kõik väiksemad ja ka mõni keskmise suurusega Eesti viinatootja. Lisaks käivitas ettevõte ise ka Moe Peenviinavabriku, kus valmistatakse kaht marki viina – üks läheb ekspordiks ja teine, Moe viin, jääb Eesti turule.

Ka üle poole piiritusest läheb ekspordiks. Kui mahepiirituse tootmine sügisel täie hoo sisse saab, võib ettevõtte ekspordiosa käibest tõusta kolme neljandikuni.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.
President Ilves uudistas Jõhvis piimatööstust
ASi Maag Piimatööstus tegevjuht Valdis Noppel tutvustas president Toomas Hendrik Ilvesele Jõhvi piimatööstust.
President Toomas Hendrik Ilves tutvus eile kahepäevase Ida-Virumaa visiidi käigus ASi Maag Piimatööstus Jõhvi tootmisega.