Mahepiiritusele on piiri taga turgu

 (5)
                     
Maaleht
Mahepiiritusele on piiri taga turgu
Foto: Andres Putting

Tänavu mahepiirituse tootmist alustanud Estonian Spiritil oleks võimalik seda eksportida 1,5 miljonit liitrit, kuid praegu ei saa nad mahepiiritust enam tehagi, kuna mahevili on nii Eestist kui välisriikidest otsas.

“Hetkel me mahepiiritust teha ei saa, kuna ei ole mahevilja,” tõdeb Rakvere Piiritusetehast omava OÜ Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov.

Jaanuaris helistasid nad kõik Eesti maheviljakasvatajad läbi ja ostsid alles olnud saagi ära. Sellest aeti 300 000 liitri viina jagu piiritust, millest enamik läks Soome ning natuke ka Hollandisse ja Saksamaale.

Ivanovi sõnul on Euroopas mõned mahepiiritusetehased, kuid nõudlus toodangu järele on nii suur, et nad võiksid tänavu müüa 1,5 miljonit liitrit mahedat tulivett.

“Ootame uut saaki,” ütleb ta ja julgustab mahepõllumehi rohkem vilja külvama. “Kõik see, mis leivaviljaks ei sobi, sobib meile.”

Kui siiani on nad kasutanud toorainena Eestis kasvatatud rukist ja nisu, siis tulevast sügisest alates on neil võimalik töödelda ka kaera ja otra. “Hinna osas võib arvestada, et mahevili võib maksta kuni 40 protsenti tavavilja turuhinnast rohkem,” lubab Ivanov.

Mahevilja kulub piirituse tegemiseks kümnendiku jagu rohkem kui tavavilja. See tähendab, et ühe liitri 96,6% tulivee jaoks läheb vaja 3–3,5 kg ökovilja. Nii et ettevõte vajab vähemalt 4000–5000 tonni mahevilja.

Järgmisel aastal on plaanis PRIA toetusega ehitada valmis ka söödatehas, kus piirituse valmistamisest üle jääv praak kuivatatakse ja granuleeritakse. “Võtame viljast välja ainult tärklise,” selgitab Ivanov. “Kõik ülejäänu, kaasa arvatud valk, jääb praaka ja läheb loomadele söödaks.”

Rakveres toodetakse piiritust teist aastat pärast tehase paariaastast kinni olekut. Seda kasutavad Sven Ivanovi sõnul kõik väiksemad ja ka mõni keskmise suurusega Eesti viinatootja. Lisaks käivitas ettevõte ise ka Moe Peenviinavabriku, kus valmistatakse kaht marki viina – üks läheb ekspordiks ja teine, Moe viin, jääb Eesti turule.

Ka üle poole piiritusest läheb ekspordiks. Kui mahepiirituse tootmine sügisel täie hoo sisse saab, võib ettevõtte ekspordiosa käibest tõusta kolme neljandikuni.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (5)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Rekordimees majandab piiri peal
26. aprill 2015 09:58
Tänavuse viljelusvõistluse esimene registreeruja Karl Åberg sai seekord mahti ka Maamessile minna. Tavaliselt käib messi ajal kibe külvitöö.
Tänavuse viljelusvõistluse esimene registreeruja Karl Åberg sai seekord mahti ka Maamessile minna. Tavaliselt käib messi ajal kibe külvitöö.
Läinud aastal Soome kõigi aegade suurima nisusaagi saanud soomlane registreeris end ammu enne teisi
meie viljelusvõistlusel osalejaks.
Maalehe koduveinikonkurss 2015
Maalehe koduveinikonkurss 2015 - žürii degusteerib
Tiina Kuuler räägib konkursist
Liisi Kont ja Karl-Matteus Nemliher
Liisi Kont ja Karl-Matteus Nemliher Räpina aianduskoolist võitsid Maamessil toimunud võistluse “Noor aednik 2015”.
Aednikukutse on nii populaarne, et igal aastal jääb hulk soovijaid kutsekooli ukse taha.
Juhan Särgava
Läänemere-sõbraliku talu konkursi rahvusvahelise võidu tõi tunamullu Eestisse ASi Saidafarm pererahvas Helve ja Juhan Särgava.
Kuigi põllumehi süüdistatakse Balti mere kinnikasvamises, muretsevad nood, kuidas sättida oma tegevus keskkonna- sõbralikumaks.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Seni mõõdeti Tartu ilmaandmeid Tõraveres, kuid alates 24. aprillist tegutseb ülikooli füüsikainstituudi (FI) õppehoone ehk Physicumi katusel uus ilmajaam.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Kütuseaktsiisi tõstmise mõju kohta pole põhjalikku analüüsi tehtud, kuid majutusteenuste käibemaksu kergitamise kohta valmis konjunktuuriinstituudil mullu korralik analüüs.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avamine
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avas traditsiooniline rongkäik, mis sel aastal oli 1980ndate stiilis.
Juubelit tähistav HÕFF toob kevadisse Haapsallu haruldased friigipärlid ja tänapäevase žanrikino paremiku.