Mahepiiritusele on piiri taga turgu

 (5)
                     
Maaleht
Mahepiiritusele on piiri taga turgu
Foto: Andres Putting

Tänavu mahepiirituse tootmist alustanud Estonian Spiritil oleks võimalik seda eksportida 1,5 miljonit liitrit, kuid praegu ei saa nad mahepiiritust enam tehagi, kuna mahevili on nii Eestist kui välisriikidest otsas.

“Hetkel me mahepiiritust teha ei saa, kuna ei ole mahevilja,” tõdeb Rakvere Piiritusetehast omava OÜ Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov.

Jaanuaris helistasid nad kõik Eesti maheviljakasvatajad läbi ja ostsid alles olnud saagi ära. Sellest aeti 300 000 liitri viina jagu piiritust, millest enamik läks Soome ning natuke ka Hollandisse ja Saksamaale.

Ivanovi sõnul on Euroopas mõned mahepiiritusetehased, kuid nõudlus toodangu järele on nii suur, et nad võiksid tänavu müüa 1,5 miljonit liitrit mahedat tulivett.

“Ootame uut saaki,” ütleb ta ja julgustab mahepõllumehi rohkem vilja külvama. “Kõik see, mis leivaviljaks ei sobi, sobib meile.”

Kui siiani on nad kasutanud toorainena Eestis kasvatatud rukist ja nisu, siis tulevast sügisest alates on neil võimalik töödelda ka kaera ja otra. “Hinna osas võib arvestada, et mahevili võib maksta kuni 40 protsenti tavavilja turuhinnast rohkem,” lubab Ivanov.

Mahevilja kulub piirituse tegemiseks kümnendiku jagu rohkem kui tavavilja. See tähendab, et ühe liitri 96,6% tulivee jaoks läheb vaja 3–3,5 kg ökovilja. Nii et ettevõte vajab vähemalt 4000–5000 tonni mahevilja.

Järgmisel aastal on plaanis PRIA toetusega ehitada valmis ka söödatehas, kus piirituse valmistamisest üle jääv praak kuivatatakse ja granuleeritakse. “Võtame viljast välja ainult tärklise,” selgitab Ivanov. “Kõik ülejäänu, kaasa arvatud valk, jääb praaka ja läheb loomadele söödaks.”

Rakveres toodetakse piiritust teist aastat pärast tehase paariaastast kinni olekut. Seda kasutavad Sven Ivanovi sõnul kõik väiksemad ja ka mõni keskmise suurusega Eesti viinatootja. Lisaks käivitas ettevõte ise ka Moe Peenviinavabriku, kus valmistatakse kaht marki viina – üks läheb ekspordiks ja teine, Moe viin, jääb Eesti turule.

Ka üle poole piiritusest läheb ekspordiks. Kui mahepiirituse tootmine sügisel täie hoo sisse saab, võib ettevõtte ekspordiosa käibest tõusta kolme neljandikuni.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (5)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maaomanikud läksid viimases hädas valitsusjuhi jutule
Kõige enam on maaomanikud hädas Eleringi kõrgepingeliinidega, sest nende keelu- ja kaitsetsoon on palju ul atuslikum kui madalpingeliinide puhul. Ka kohtuasi käib Eleringiga.
Kümne aasta jagu aega on merre voolanud, kuid valitsusasutused ei suuda või ei taha midagi ette võtta, et maaomanikud saaksid majandustegevust välistavate liinialuste maade eest õiglast tasu.
Lurichi sündimise ootuses Maalehe maadlusturniir juba eeloleval nädalavahetusel! (2)
30. jaanuar 2015 17:42
Lurichi sündimise ootuses
Andris Pentile võtet näitav treener Lembit Kalter näeb maadluspoiste edu alusena usinat harjutamist, aga ka lapsevanemate ning omavalitsuse toetust.
Soov teistest tugevamaks saada ja maailmas silma paista pole Georg Lurichi sünnikohas Väike-Maarjas vaibunud ning saab enne Maalehe maadlusturniiri aina hoogu juurde.
Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt
Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.
Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale.
Pelletikütte turg Eestis kasvab koos elatustasemega
Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.
Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul. Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.
Osa linde jäi loendusele tulemata
Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.
See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.
Eesti lihaloomade turu määravad usupühad
Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.
Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti.