Mahepiiritusele on piiri taga turgu
“Hetkel me mahepiiritust teha ei saa, kuna ei ole mahevilja,” tõdeb Rakvere Piiritusetehast omava OÜ Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov.
Jaanuaris helistasid nad kõik Eesti maheviljakasvatajad läbi ja ostsid alles olnud saagi ära. Sellest aeti 300 000 liitri viina jagu piiritust, millest enamik läks Soome ning natuke ka Hollandisse ja Saksamaale.
Ivanovi sõnul on Euroopas mõned mahepiiritusetehased, kuid nõudlus toodangu järele on nii suur, et nad võiksid tänavu müüa 1,5 miljonit liitrit mahedat tulivett.
“Ootame uut saaki,” ütleb ta ja julgustab mahepõllumehi rohkem vilja külvama. “Kõik see, mis leivaviljaks ei sobi, sobib meile.”
Kui siiani on nad kasutanud toorainena Eestis kasvatatud rukist ja nisu, siis tulevast sügisest alates on neil võimalik töödelda ka kaera ja otra. “Hinna osas võib arvestada, et mahevili võib maksta kuni 40 protsenti tavavilja turuhinnast rohkem,” lubab Ivanov.
Mahevilja kulub piirituse tegemiseks kümnendiku jagu rohkem kui tavavilja. See tähendab, et ühe liitri 96,6% tulivee jaoks läheb vaja 3–3,5 kg ökovilja. Nii et ettevõte vajab vähemalt 4000–5000 tonni mahevilja.
Järgmisel aastal on plaanis PRIA toetusega ehitada valmis ka söödatehas, kus piirituse valmistamisest üle jääv praak kuivatatakse ja granuleeritakse. “Võtame viljast välja ainult tärklise,” selgitab Ivanov. “Kõik ülejäänu, kaasa arvatud valk, jääb praaka ja läheb loomadele söödaks.”
Rakveres toodetakse piiritust teist aastat pärast tehase paariaastast kinni olekut. Seda kasutavad Sven Ivanovi sõnul kõik väiksemad ja ka mõni keskmise suurusega Eesti viinatootja. Lisaks käivitas ettevõte ise ka Moe Peenviinavabriku, kus valmistatakse kaht marki viina – üks läheb ekspordiks ja teine, Moe viin, jääb Eesti turule.
Ka üle poole piiritusest läheb ekspordiks. Kui mahepiirituse tootmine sügisel täie hoo sisse saab, võib ettevõtte ekspordiosa käibest tõusta kolme neljandikuni.
