Mahepõllumajanduse saagid ületavad peagi tavaviljeluse omi

Kuigi praegu on maheviljeluses saak tavaviljelusega võrreldes tunduvalt väiksem, väidab Eesti taimekasvatuse instituudi seemnekasvatuse vanemagronoom Margus Ess, et peagi on olukord vastupidine.

Tema sõnul on Ameerikas mahe- ja tavaviljeluses saagid juba võrdsustunud. Eestis on see vaid aja küsimus, kuid Essi hinnangul võib selleks aega minna kümmekond aastat. “Õige külvikorra puhul on tulemused sellised, et keegi ei usu seda,” väidab Margus Ess. Vähe sellest. Pärast tehnilist läbimurret kaovad tema sõnul maheviljeluses ära ka umbrohud või vähemasti pole need enam põllumehe jaoks probleemiks.

Mida selle jaoks siis tuleb teha? Külvikord on peamiseks märksõnaks, mis tagab kõrgemad saagid. Mahetootmise puhul peab külvikord olema tavatootmisega võrreldes pikem ja vähemalt algul tuleb kasutada vahekultuure, mida ei koristata, vaid kasutatakse mulla toitmiseks.

Jõgeval tehtud pikaajalised mahekatsed näitasid, et viie aasta jooksul tõusis mulla orgaanika 1,4 protsendi pealt, mis on äärmiselt madal, õige külvikorra puhul 4,1 protsendini, mis on juba üle keskmise.

Margus Essi sõnul on üle maailma olemas teave, kuidas maheviljeluses saake suurendada, kuid see tuleb sobitada Eesti konteksti. Praegu käivad koostöös tulundusühistu Wiru Vili liikmetega siinsetel põldudel katsed. Nende tulemused on avalikud ja tehakse internetis kõigile huvilistele kättesaadavaks ühistu kodulehel, mis koondab teavet biointensiivse põllumajanduse kohta .